Tervitused Noralt Muhumaalt

Tere õpetaja Kaja ja sõbrad kolm põhhist!

Mina läksin laagrist Muhu saarele. Mul on teile kaks toredat asja rääkida. Minu hoovis on teinud pesa endale jänesed ja nende pisike poeg kükitab koguaeg meie juures. Kui mu väike õde teda nägi, siis hüüdis: "Tulge vaadake kui suur sipelgas!" Nüüd me panimegi talle nimeks Sipelgas. Tema ema ja isa kutsume me Nöpsuks ja Kriipsuks, aga nendest ma pilte pole saanud teha, sest nad jooksevad kohe ära.
Veel hakkasin ma kangastelgedel vaipa kuduma. See oli alguses päris raske ja peab olema väga hoolikas, et muster sassi ei läheks. Aga vaip tuleb ilus!

Kõigile mõnusat vaheaega, palju päikest ja ujumist!
Nora
Väike Sipelgas

MIS UUDIST? KIRJUTA SUVEL!

Et suvel meie blogi täiendust saaks, selle eest saame kõik hoolitseda. Kui märkad midagi põnevat või kui võtad osa mõnest vahvast sündmusest, siis palun kirjuta mulle sellest ja saada pilte ka, saan need teistele vaatamiseks blogisse panna.

Mina kohtasin Nõmmel ninasarvikpõrnikat, kes ületas kõnniteed. Tõstsin ta küll aeda, aga mulle tundus, et ta võttis uuesti teekonna ette. Loodame, et ta jõudis õnnelikult oma teekonna lõpuni.

KURGJÄRVE 7. PÄEV - KIRJAD KODUST JA ÄRASÕIT

Meie kodumajad ja laagriplats

Ja jõudiski kätte viimane päev. Hommikul üllatasid meid kirjad kodust. Oh seda rõõmu!

Toad ja laagriplats korda, viimane söök ja bussi...

Enne aga veel kaela tubliduse pliiatsid ja lugemiseks loodushoiu raamatud. Selle olete te, nüüd juba kolm põhhi tegelased, auga välja teeninud. Olite laagris väga mõnusad sellid, aitäh! Ja aitäh õpetaja Airile, kes meiega laagris toimetamisel abiks oli.

KURGJÄRVE 6. PÄEV - EKSKURSIOON JA LÕPUÕHTU

Meie söögipaik

Eelviimasel päeval oli meil ekskursioon. Esimene peatuspaik oli Urvaste kirik, kus saime ronida kirikutorni, kuulda kellahelinat, nuusutada armulauaveini ja maitsta -leiba ning kuulda mõne sõna kiriku ajaloost. Aitäh Georgi emale, kes meile selle põneva ettevõtmise korraldas.

Mõni kilomeeter eemal ootas meid aga vanim ja võimsaim tamm Eestimaal, Tamme-Lauri tamm.

Ja seejärel ekskursiooni viimane peatus, Pokumaa. Pokukoda ja loodusrajad - põnevad mõlemad. Vaalad ja krokodillid, pannkoogid ja sipelgate kaarsillad -kõik olid Eesti looduses inimese abiga olemas.

Laagris ootas meid aga ees lõpuõhtu. Et see sisukaks muuta, selleks tuli kõigil gruppidel ette valmistada etteaste. Meile sattus loosiga Punamütsikese tummfilm. Juba eile hakkasime sellega toimetama ja tulemus oli suurepärane. Ma olen teie üle, armsad kaks põhhi väiksed näitlejad, väga uhke. Oskasite leida kõigile rollid, kogu aeg oli laval liikumine, sõnu ei tohtinud ju üldse kasutada. Väga uhke!

Viimasel päeval võis diskotada kella 11-ni ja siis voodisse.

KURGJÄRVE 5. PÄEV - MAASTIKUMÄNG JA SAUN

Meie saunakene

Laagri 5. päeval olime me korrapidajad, pidime lauad katma, seda tegid tüdrukud juba teisel päeval, poiste järg jõudis nüüd kätte. Eks neid nuge ja soustikausse maha kukkus, aga siiski saime hästi hakkama.

Enne lõunat oli lõbus maastikumäng, kus sai mööda laagriplatsi risti-rästi ringi lipatud ja ülesandeid lahendatud. Suuremad võtsid väiksemad kukile ja ergutasid ning hoidsid võistkondi koos. Oli väsitav ettevõtmine, aga rõõmu ja õnne peale raja läbimist jagus küllaga. Viimasena startinud võistkonnad said ka vihmas joosta. Kel soov vihmaga vette sulpsatada, sai seda teha.

Peale lõunat läksime aga sauna. Seal oli lusti küllaga ja eesruumis mängisime ka lauamänge. Kui saunas olime, kattis järve udu, mis liikus meie suunas nähtava kiirusega ja nii vastaskallas silmist kaduski. Aga saunas oli hää ja soe udu eest end peita.

Õhtul sundis vihmasadu võiskondadega viktoriiniturniilile katuse alla pugema.

Õues läks päris jahedaks ja me pugesime kell 10 voodisse.

KURGJÄRVE 4. PÄEV - VÄIKE VIHTLA MATK, RINGITEADE JA UJUMISVÕISTLUS

Meie ukaka puu ja mänguplats

Neljas päev tõi meile päikesepaistet ja paduvihmahoogusid, tegemata ei jäänud aga midagi. Enne lõunat võtsime ette väikse Vihtla ringi matka, nii umbes 4 km. See on tore ringike, kus poole peal saab kiikuda ja väikses järves sulistada. Nii me ka tegime. Matkal rõõmustas meid üks leid: looma pealuu, lambad, kes järve ääres rohtu näksisid, siniste aknaraamidega lagunenud maja, orelimeistrite Kriisade kodukoht ja vana veoauto. Ja muidugi ikka need va sääsed, keda jätkub kõikjale. Tiigi ääres saime kuulata taas konnakontserti. Oma liikumisi alustasime alati rivistusega, nii kõige parem aru saada, kas kõik on kohal.

Peale lõunat ootasid meid taas ees võistlused. Sedakorda oli neid kaks: ringiteade ja ujumisvõistlus. Ringiteates soovisime pea kõik osaleda, kes ei mahtunud võistkonda, aitas teisi võistkondi oma osavõtuga. Ja kihutasime me vägevalt, eks vaadake ise piltide pealt.

Ka ujumisvõistlusel olime suurema osaga kohal. Vesi oli 19 kraadi. Esikolmikusse ujusid end Margaret, Karl Oskar ja Paul, hip-hip hurraa!

Õhtul kohtusime võistkondadega detektiivimängus.

Oli tihe laagripäev!