Pauli suvi

Tere kolmas põhh!

Tahan samuti jagada oma suvemälestusi teiega.

Linnake nimega Eze ülaltpoolt

Enamik aega veetsin Hispaanias, mille tegi sel aastal eriliseks, et Johanna oma ema ja isaga käisid ka meil külas, millest ka Johanna saatis oma pildid juba vaatamiseks. Oli päris lõbus!

Sauruste seltsis

Koos emme issiga käisime Tivolis, kus oli kõik nagu ikka Tivolis, aga seal oli hästi põnev Dinosauruste maa, kus kõik eelajaloolised peletised olid oma elusuuruses näha.

Koopasse mahtus kontserdisaal ja ruumi jäi ülegi

Hästi põnevad olid Nerja koopad, mis on Euroopa kõige suuremad koopad, see oli nagu kõndimine kusagil muinasjutumaal. Maast kõrgusid üles ja laest rippusid alla miljonite aastate jooksul moodustunud kivistised, mis olid väga põnevalt valgustatud. Umbes 40 minutiga saime ringkäigu tehtud mööda põnevaid kooparadasid, aga ligi kolm korda suurem ala oli see, kuhu külastajaid ei lastud.

Indiaanlaste ansambel

Seal lähedal oli ka Nerja linn, kus jäi meelde päris ehtsate indiaanlastega kohtumine, kes mängisid tänaval oma rahvusmuusikat.

Nii vahva oli kopterisõit

Enne kojusõitu käisime Monacos ära, seesama Monaco, kus oli “ Prinsesside” saade. Päriselus oli see linnriik samuti täpselt sama ilus ja puhas nagu telekast vaadates. Kuigi printsesse me ei näinud, see eest aga sõitsime autoga F1 raja läbi, millel sõidetakse Monaco vormelietappi. Aga kõige põnevam oli helikopterisõit, sain istuda piloodi kõrval ja oli tunne, et nagu ise juhiksin. Klõpsutasin hullult pilte, sest taevast paistavad kõik asjad hoopis teistmoodi. Üks pilt jäi küll tegemata, aga sellest on kõige rohkem kahju…see oli see, kuidas me helikopterist välja läksime ja issi tahtis minust pilti teha ja tal vajusid püksid alla :) see oli jube naljakas.

Külas suurel vennal Indrekul

Eestisse jõudes käisin oma suurel vennal Indrekul külas, kes asus kevadel teenima Kuperjanovi pataljonis. Kuna ta on kõva spordipoiss, siis saab ta hästi hakkama sõjaväes. Viimati olid nad olnud nädal aega metsas, magasid vihma käes metsas ja pea külge olid põõsad seotud ja näod olid ära maalitud, et vaenlane neid üles ei leiaks. Kohtumiseni kolmas põhh!

Pildikesi Korfult

Armsad suured ja väiksed sõbrad,


minu sellesuvine reis viis mind teie lahkel kaasabil Korfu saarele sooja merd, päikest ja tsikaadide sirinat täis oliivisalusid nautima. Eks muidugi sai üle vaadatud ka kohalikud vaatamisväärsused, hääd sööki ja jooki mekitud ja muidu lõbutsetud. Reisikaaslaseks oli mul vennatütar Eva-Maria ja me tundsime end hästi. Vaade Korfu linnale vana kindluse müüridelt, kus tunda ajaloohõngu ja hää rahulik jalutada.

Achilleioni palees muusade aias inspiratsiooni kogumas.
13. sajandist pärit vana ja võimas oliivipress ja kord Korfu rannikule eksinud vaala luud on välja pandud Paleokastritsa kloostrisse.

Veepargis torudest alla tuhisemas.


Peale siestat võis saarerahvast töö kallal nokitsemas näha. Ega üks õige lõunamaalane sellega üle pinguta.

Peamiseks liikumisviiskiks oli kohalikel rolleriga ringi kimada.
Kuigi kõik sadamad olid täis jahte, märkas nende vahel siiski ka üksikuid armsaid podisevaid kalapaate.

Korful tule ikka ka putukatega kohtuda, öine külaline sattus meie fotoaparaadi ette rannas jalutades.

Veealune maailm sai nii ise ujudes kui ka paadist uudistades üle vaadatud.

Merel lõbustasid meid veel merilõvid, kes lisaks sukeldumisele ja hüppamisele ka suurima heameelega musitasid ning end erinevatesse edevatesse poosidesse sättisid.

Naabersaare Paxose rannikul üllatasid meid võimsad koopad, millest kohe-kohe Jack Sparrow laev välja peaks tuhisema. Aga tundus, et ta sõbrad oldi end ankrusse heitnud Korfu jahisadamasse.

Mõnusaks ja põnevaks vahepeatuseks merereisil naabersaartele oli otse praamilt sinisesse laguuni sulpsatamine.

Laagris ja reisidel kipu ikka nii olema, et esimesed päevad kulgevad aeglaselt, koguvad hoogu, poole pealt hakkavad aga käest lendama. Nii jõudsidki kätte viimased suplused merevees ja viimane päikeseloojang. Tsau Korfu, kodu ja uued seiklused ootavad!

Oma suvemuljetest saame küll juba õigepea kohtudes pikemalt pajatada, aga

kirjutage ikka ka augustis oma seiklustest Eestimaal või teistes paikades.

Hääd suvemõnu!

Kaja

Katariina ja Margareti tegemised Kreetal

Tere kolm põhh ja õpetaja Kaja
Tere, siin mina, Katariina. Need pildid saadan ma Kreetalt. Nonii võtame siis esimese pildi ette:siin oleme mina ja Margaret ja minu naabrid Lila ja George Ameerikast. Minu isa õpetab meile karateed .ja pärast karateed toimub ikka mõnus suplus. Kas nägite pilti kus mina olen nagu pomm? . Sel pildil hüppan ma saltot. On ka pilt, kus Margaret hüppab peakat - kas pole ilus hüpe? On küll. Ja kui hüpped tehtud jätkub karatee juba vee all - vaadake kindlasti.
Päikselised tervitused Kreetalt Margaretilt ja Katariinalt!

Hai-kala lugu
Läksime kord perega ühte restorani. Mina läksin mööda randa ja kive ronima ja leidsin kivistise – kivistunud haikala pea, kus on isegi hambad näha. Tegelikult Kreetal haisid pole, aga mu ema arvab, et see võib päris vana olla – äkki dinosauruste ajast? Aga oma hambaid pole hai küll korralikult pesnud, sest need logisevad tal jubedalt.

Normani seiklus Kanadas

Tere,

Mina olin kuu aega isaga Kanadas oma vanaisal, vanaemal ja onulastel külas. Käisime nendega nädalasel kanuumatkal mööda üht järvestikku, hoidsime oma asju nendes tünnides, et nad märjaks ei saaks. Üks kord läksime kanuuga ümber! Seal nägime pelikane lendamas ja suuri koskesid. Käisime dinosauruste muuseumis, vaadake kui suur on dinosauruse jalg! Kui sügisel kokku saame jutustan rohkem!
Norman