kolmapäev, 23. juuni 2010

Meie mõtted laagrist


Üks kurg kõndis mööda sood, tahtis olla sportlik, lendas Kurgjärve laagrisse. Lily

Olen Kurkal juunikuus, naer mul alati on suul. Iris

Laager sportlik on ja nalja saab ka. Orest

Laagris on palju jooksuvõistlusi. Robert

Järves vesi on meil soe, õhtul teki sisse poen. Loreen

Kurgjärve laagris saab nalja kuhjaga. Nora

Jalka on lahedam kui rahvastepall. Villem

Maraton ei olnudki nii jube, kui ma arvasin. Lisann

Kui sa ei viitsi trenni minna, siis võid siia laagrisse tulla. Martin

Laagris tuult on meil palju, aga rõõmu on rohkem. Katariina

Laager liiga lühikeseks jäi, et ei saanud spordi- ja naljaisu täis. Mai

Maraton on lahe!!! Pidin selle aga peaaegu maha magama. Fredy

Siis kui saunapäev oli, oli meil ilge jama. Mina, Iris ja Mai tahtsime kohutavalt leili visata, aga keegi teine ei tahtnud. Laagri kaks kõige mõttetumat ja igavamat tegevust olid söömine ja magamine. Johanna

Ilmu oli tuuliseid, vihmaseid ja päikselisi. Carmen

Maratonil ületasin iseennast. Johann

Teine ümberjärvejooks tundus palju lihtsam. Nell

Suured saavad siit koristamise eest ühe, väiksed saavad suure kümne. Georg

Jalgpalli mängida tore, selles olen päris nobe, rahvastepall on kole ja võrkpall on ka tobe. Mattis

Laagris jalad saavad trenni, näpud väikest nänni. Oskar


Laager on tore ja mõnus, vahel on ka nati raske. Vesi on päris soe, võistlused on huvitavad, ööhäired on väsitavad, aga ka naljakad. Kuid kahjuks sai laager läbi. Gunnar

Äge oli päevitada ja veega oli lõbus mängida. Karl

Tennist oli lahe sõpradega mängida. Joosep
Minu õpetaja on Kaja, aga tema juhatab mulle raja ja ta tormab mööda maja. Laager läbi sai vara ja vesi oli väga vana. Norman

Mulle tundub, et seda üritust tuleb järgmisel aastal ilmtingimata korrata. Kaja

teisipäev, 22. juuni 2010

Laupäev Kurgjärvel

Kurgjärve tervitas meid tuulise ilmaga, aga päike piilus aeg-ajalt pilve tagant välja. Seadsime end sisse - sel aastal elasime kämpades - ja peale väikest jutuajamist, kuidas laagris mõnusalt toimetada, siirdusime tamme juurde mängima, kes ukakat, kes mädamuna. Tuuline ilm ei seganud meid sugugi vette sulpsatamast. Õhtul saime teada, millisesse võiskonda kuulume. Päeva lõpetasime kommiralliga.


Pühapäev Kurgjärvel


Esimene hommik tervitas meid ilmaga, mis kiskus sajule ja vihm ka meieni jõudis. See ei takistanud meid aga sugugi toimetamast. Hommikul mängisime jalkat ja rasva, ilmaolusid trotsides käisime ka vees, sel ajal hakkas uduvihma tibutama, mis muutis ujumise salapärasemaks :) Suurem sadu oli vaikse tunni ajal, kui aga oli vaja end sättida võistlusrajale ümberjärvejooksuks, oli ilm meie sõber. Peale jooksu saime korraks nina pista ka sauna. Õhtul võistkondades oli vaja võistkonnakaaslastega lahendada mõned ülesanded ja mõelda võistkonnale nimi.
Õhtul toimus Karli, Johanni ja Roberti kämpas punkpidu.

Esmaspäev Kurgjärvel


Kolmandal päeval seadsime sammud Munamäe poole, et taas Eesti kõrgeim tipp vallutada ja kauneid vaateid imetleda. Pärast vaatasime ka kohaliku poe üle. Kui juba mäkke rühkimiseks läks, siis peale lõunat võistlesime mäkkejooksus, jõudsime palli ka mängida (need pildid sattusid teisipäeva alla :(). Õhtul võiskondades oli väike maastikumäng nuputamisülesannetega.

Teisipäev Kurgjärvel


Sel aastal ootab meid laagri lõpus ees maraton, et oma mõtted selleni viia, käisime neljandal laagripäeval tutvumas maratoniraja ehk väikse Vihtla ringiga. Poolel teel saime puhata ja mängida, meie ees laius Vihtla järv külakiigega kaldal ja ujumissillaga järves. Ei me kõik saanud hoida end veest eemal ühti. Kes aga vette ei riskinud minna, sai sillal mängida ja kiikuda. Veetsime sääl päris kaua mõnusalt aega. Neljas päev oli võistustevaba. Püüdsime hoopis kompassi abil laagriplatsi plaani paberile joonistada, jälgisime, et ilmakaared paigas oleksid ja leppemärgid legendi kirja saaksid. Pärast jõudsime veel mängida luurekat. Õhtul oli võiskondadega pudelikull.

Kolmapäev Kurgjärvel


Viienda päeva hommikul pidime peale sööki kiiresti toad koristama, sest ees ootas Rõuge retk. Rõugesse vurasime bussiga, aga vat tagasi, kand ja varvas, 6-7 km. Ei olnud häda, hakkama saime. Rõuges vaatasime üle sügavaima järve Eestimaal ja imetlesime viinamäetigusid, kes vihmase ilma tõttu end meile lahkelt Ööbiku ürgorus näitasid. Vesioina süsteemiga tutvusime ka. Tee peale jäi talu, kus pesitsevad põhjapõdrad (need samad, kes talvel Solarise katusele tassiti, ei pidavat sugugi rahulikud tegelased olema, saani ette end rakendada ei lase) ja jaanalinnud. Vaatasime need loomakesed üle. Rõugest tagasiteel seisime küsimuse ees, milline kolmest teeotsast valida. No teadsime, et parempoolne viib laagrisse, aga teised? Nagu muinasjutus, see pidavatki Eestis ainuke paik olema, kus teed nõnda ristuvad. Pärast lõunat võistlesime ringiteates, huvitav ja ikka parajalt väsitav ettevõtmine. Aga me jõudsime veel ka rahvastepalli mängida. Õhtul võiskondades oli rahulikum tegevus: viktoriin.

Neljapäev Kurgjärvel


Öösel kell 00.30 saime kirja salaorganisatsiooni agentidelt, kes kutsusid meid osalema missioonil "Aerud koju". Pidime leidma kaks aeru võimlemisplatsilt ja seejärel vaikselt aerudega kure juurde hiilima, kus andsime vande hoida Kurgede Ordu saladust. Saime hakkama ja oleme nüüd täieõiguslikud Kurgede Ordu liikmed. Esimene ülesanne hommikul oli aerud paatidesse toimetada ja ülesandeid jagus päeva peale veel: olime korrapidajad. Lauad ootasid katmist ja saun kütmist. Preemiaks saime aga sõita paadiga ja saunas mõnuleda. Hommikul mängisime mänge: kiirtejooks kompassi abiga ja pallimängud. Peale lõunat oli aga teine ümberjärvejooks, kus parandsime tublisti oma aegasid. Vat mis teeb harjutamine: igal hommikul jooksime ja hüppasime vette (mõnel külmemal päeval jäi veeprotseduur vahele ka). Õhtul aga saime olla disainerid ja modellid, toimus kostüümide võistlus.

Reede Kurgjärvel


Viimane täispikk päev tervitas meid sooja ilma ja päikesepaistega. Kätte oli jõudnud maratonipäev! Maratonirada oli 4,8 km - sellega saime ikka väga hästi hakkama ja oli kuulda hääli, et oodatakse uut :) Peale maratoni oli mõnus end päikesepaistel välja sirutada ja seda me ka tegime. Rämpstoidupäev - see tõstis suunurgad kõrgemale - et krõpsukotike kätte saada, selleks pidi sammud Haanja poe poole seadma. Seda ka tegime. Hiljem, tagasi laagris, veel viimased palliturniirid. Õhtul aga ootas ees autastustamine. Spordivõistluste diplomite jagamisel oli meie klassi tegelasi ikka päris tublisti laval näha. Hurraa! Maiustada said ka paremini korras elamised - sinnagi oli meil asja. Palju õnne! Ja läbi laagri kogusid punkte võiskonnad, kolm esimest said nüüd torti maitsat. Ja siis lõpudiskole!

Laupäev Kurgjärvel


Ja ongi viimane päev. Veel viimased toimetused, asjad kokku, kämpad ja laagriplats korda, ning kojusõit võis alata. Kuidagi ruttu jõudis kojuminek kätte, aga eks natuke ole juba igatsus ka. Hea on kodust ära käia, veel parem tagasi jõuda. Kui aga ära ei käi, siis ei teagi, mis tunne on koju saabuda.