Lissu, kutsu ja seapraad

Lissu Kakumäe rannas jalutab,
koera kodus talutab.
Seapraadi ootab,
jää peal uiskudega voolab.
Läheb kutsuga Poola,
ei söö soola.
Naerab naljade peale,
mõtleb heale.
Vene keeles A-d,
tahvelarvuti saab.
Ema silitab pead,
otsa said read.

Lissu sünnipäeva puhul
kasvõi siga lendab Muhus!

Lisanni kodu kaunistab Irise maalitud lillepott. Sünnipäevatuhinas unustasime aga lillepoti kaamerasse sättida. Sel korral lepime mälupildiga.

Palju õnne, armas kool!

Johanna mõtted noorma kooliosa poolt meie koolile

Ma soovin, et meie kool kestaks veel kaua-kaua. Sellesse peame ka meie oma panuse andma.
Soovin, et ka teised lapsed aastal 2100, siis kui meie kool saab saja-aastaseks, saaksid tundma õppida seda ilusat koolimaja, et nad tunneksid end siin hästi.
Soovin meie koolile, et tal oleks ka edaspidi samasugune muutmisjulgus ja sama toetavad õpetajad.
Soovin, et koolis oleks alati mõnusat lärmi ja kilkamist – siis on kõigil hea.
Palju õnne!

Seltskond loomariigist

Sel aastal täitsid aula tegelased loomariigist. Oli kodustes metsades luusijaid, aga ka

külalisi kaugetelt maadelt. Oli koduste vahenditega põnevaid kostüümilahendusi, aga ka uhkeid täisvarustuses kostüüminäiteid. Vahvad lahendused mõlemad, tähtis on karnevalil tunda rõõmu ümberkehastumisvõimest.

Valmistume karnevaliks

Valmistumisel karnevaliks kasutasime etteaste harjutamiseks ka kevadiselt päikselist basseiniruumi. Soovisime etteaste käigus eriilmelisi soove koolile: küll porgandeid, küll kanu, küll nalja ja naeru, sekka tõdesime, et käime imelises koolis.

Sõnamängu Scrabble Eesti koolinoorte meistrivõistlused

Laupäeval oli meie kooli aula täis noori, kel soov end sõnade kokku sättimises proovile panna. Toimusid Scrabble´i koolinoorte meistrivõistlused. Meie klassist võtsid sellest jõukastsumisest osa Margaret, Gete, Johann, Georg, Martin, Gunnar, Fredy, Karl. Vahvaid eneseületusi ja kordaminekuid oli kõigil. Eesti koolinoorte meistriks nooremas vanuseklassis pärjati Johann. Braavo!

Täpsemalt saad võistlustest lugeda

http://teadus.err.ee/artikkel?id=3909&cat=1&pg=1

Gete mõtted võistlusest
Scabbel´l sain ma uusi kogemusi . Esimeses mängus ma sain 134 punkti ja Johann sai 139 punkti. Ma jäin ainult viie punktiga Johannile alla. Mina ja Karl läksime varem mängust välja, aga Johann, Margaret, Gunnar, Fredy ja Georg jäid veel mängu. Ma arvan , et Johann sai esimese koha, kuna ta mängib väga hästi Scrabbel´t. Margaret võttis kaasa põrkepalli ja kui tuli vahepaus, me mängisime sellega ja meil sai nii palju lõbu. Ma loodan , et järgmine tuleb rohkem meie klassist!!!!!!

Laat

Reede hommikul täitsid meie klassiruumi magusad lõhnad ja põnevad maiustused. Ees ootas laat. Söögivahetunnil katsime lauad ja hakkasime vaimukate siltidega varustatud head-paremat pakkuma. Letid said õige ruttu tühjaks, kukrud täitusid müntidega karnevali hääks, rõõm ja heaolu meeles mõlkumas. Aitäh, armsad kaupmehed ja kodused abilised!

Meenutusi lahedast laupäevast

Laupäeval, 5. märtsil toimus Rocca al Mare koolis lahtiste uste päev.
Koolis oli avatud palju töötubasid, nende hulgas ka KEHALINE KASVATUS. Kehalises kasvatuses sai proovida erinevatest takistustest koosnevat nn rada. Kuid et lõbusam oleks mõtlesid näiteka poisid välja ka kohe uue mängu - "Eesti pesapall". Samuti kiikusid Fredy ja Lily (mina koos nendega) rõngastega, mis oli väga lõbus. Veel mängiti jalgpalli, kus endale sai suure hulga sinikaid ja veel kõvasti naerukrampe ka. Lõpuks oli jäänud kekasse veel ainult mina, Fredy ja Lily. Siis tuli aeg hüvasti jätta ja koju minna. Huligaansust sai palju tehtud. Naerdes sai sinikaid ja muidu üldse sigalahe päev oli!
Iris

KIRJANDUSLIK KOHVIK: laudadel olid purgid ravimtaimedega, neid võis nuusutada, juures olid kirjad nendest taimedest. Lõhna ei saanud ainult nuusutada, vaid ka näha, selleks oli seal spetsiaalne klaasist kuppel ja lõhn oli klaasi taga näha. Kaheteistkümnenda klassi õpilased ( Grete ka ) esinesid seal omatehtud näidendiga. Iga õpilane oli valinud endale tegelase ühest raamatust ja need erinevate raamatute tegelased seiklesid erineva raamatu teemas. Seal oli näiteks Hamlet ja Karlsson, kes tegutsesid "Rehepapis". Hästi naljakas oli!
PUUTÖÖ klassis sai meisterdada mälupulka. Ise pidi oksast tegema kauni jala ja pesupulgale teise poole, kus siis meeldetuletus vahele käib. See kõik seisab püsti ümmarguse aluse peal. Tulid vahvad meisterdused. Meil seisab seal poenimekiri. Kui midagi meenub, siis kohe lisatakse. Lähengi kirjutan sinna, et mul on vaja jäätist.
Mulle väga meeldis see päev koolis. Kõik töötoad olid väga põnevad. Minu väike õde ütles, et küll ikka on tore koolis käia, isegi inglise keele tund on tore.
Nora

MATE
Mata töötuba oli tegelikult suurtele. Seal olid suhtelised rasked ülesanded, kuigi tore oli nuputada. Esimesed ülesanded olid siiski kerged, sellised, mida meie oskame, muidu olid ülesanded mõeldud 7.klassile ja edasigi, isegi Priidul oli tükk mõtlemist. Mis mulle sellega meelde tuleb, et paljud eksisid tehtega (see oli jagamise tehe) mida ei olnud võimalik arvutada, ma seda tehet täpselt ei mäleta, aga oskan näite tuua, näiteks: 100:0=X. Paljud panid midagi muud, mu isa arvas, et see läheneb lõpmatusele. Tegelikult on õige vastus, et nulliga ei saagi jagada. Muidu läks mu issil peaaegu sama hästi kui Priidul, ta sai ainult kaks punkti vähem.
BIO
Bioloogia töötoas oli laudade peale mikroskoobid pandud ja mikroskoopide all oli omakorda väga põnevaid asju. See oli tuba, kust astusid korra läbi ja piilusid mikroskoobi sisse. Muidugi jooksis seal ka telekas videoke ja olid pandud ka karbikesed välja, kus leidus erinevaid putukaid ja oli ka suuri tutvustusi.
FÜSSA
Füüsikas näidati palju-palju katseid, seal oli laseriga joonistatud pilt, kõiki neid katseid näeb veel www.fyysika.ee.
SAKSA
Saksa keeles said töölehe ja pidid saksa keelest laenatud sõnu eesti keelde tõlkima. Minu arust sai mu õde sellega paremini hakkama kui mina.
Seal said ka suured inimesed (nagu kes rääkisid saksa keelt nii ilusasti kui sakslane) teha testi, mis oli tõsiselt raske, väiksemad said veel proovida hääldust (õpetaja luges ette ja sa pidid järgi lugema), seal sai veel ka muidugi mänge mängida, näiteks SCRABBLE-t, seda ikka saksakeeles.
Karl

KEEMIA TUNNI
tegi lahedaks see, et tegid midagi, mida varem polnud teinud. Tehti erinevaid katseid-näiteks valge aine segati värvilise kriidiga ja tulemus on vahutav värv. Veel tehti mulle käe peale haav, mis tundus nagu päris(sellepärast, et see nii loomulik paistis, ei tulnud see ka ilmselt üldse hästi maha). Sain veel teada, et kui raputada teatud helesinist ainet, siis muutub see hoopis tumesiniseks. Maha rahunedes saavutas ta oma algse värvi. Aga mis aine see küll oli? Sa ei saa neid katseid kodus järgi ka teha, kuna keemilised ained kodus puuduvad. Ja teadmised ka.
INGLISE KEEL
Kohe hakkas silma puidust traditsiooniline inglise telefoniputka, milles kaks õpetajat teed jõid. Londonis on see tavaline, muidugi mitte õpetajad putkas Enamus aega mängisin puutetundlikul ekraanil inglise keelt arendavaid mänge. Väga maitsvad olid inglise toas pakutavad küpsised!
Johanna

RIIGIKAITSES
oli lahe, kuna seal sai virtuaalpüssiga lasta. Püssi nimi oli M 16. Paljud tüdrukud kartsid lasta. Mul läks laskmine hästi. Johanna ja Nora tahavad gümnaasiumis minna riigikaitse kursusele. Ma läheks ka. Teised tulge ka!
Fredy

KIRIKAMI
Mina uurisin ema juures, kuidas paberiga tegutseda. Kirikami on Jaapanist pärit paberi lõikamise ja voltimise tehnika, mille tulemuseks on 3D pilt. Kõige enam tehakse nõnda kaarte ja ka raamatuid. Vaja on tugevat lõikamisalust ja teravat paberinuga. Ümbrus peaks olema rahulik, sest muidu ei tule ilus töö.
Gunnar

PRANTSUSE KEELE toas sai lugeda prantsuskeelseid koomikseid ja vaadata prantsuse keeles multikaid. Seal sai mängida Scrabbel`t prantsuse keeles, samas sai teha ka testi prantsuse keeles, said lihtsalt prantsuse keele klassis ringi vaadata.
Said provida erinevaid juuste, küpsiseid ja oliive. Võisid vaadata erinevaid ajakirju ja ka prantsuse keelt õppida. Seal oli tore! Tuba oli ka äge, aga seal oleks võinud olla rohkem võimalust õppida prantsuse keelt.
Kell 2 lahkudes oli natuke kurb olla, kuna oli nii lõbus, äge, rõõmus päev, et oleks soovinud, et see kestab kauem. Avatud kooli päev oli väga äge, soovitan teistelgi tulla järgmisel aastal!
Lily

Hõissa vastlad!

Kikertokk ja Nipinäpp

Ühel koolipäeval kirjutasime rühmades lugusid sõnadega Kikertokk, Nipinäpp, torukübar, ronitaim, tuju, elevant, mets, võlukepp, pühapäev, tamm. Ja kandsime need ka ette. Sellised need lood ja etteasted said. Kel soovi lugeda, kuidas seiklesid need tegelased Edgar Valteri loos "Metsa pühapäev", see löögu lahti meie lugemik.

Elasid kord ühes paksus metsas kikertokk ja Nipinäpp suure tamme sees. Kikertokk sai endale kalli torukübara, Nipinäpp sai endale ronitaime jõuludeks. Ronitaimest kukkus välja võlukepp. Kuna Kikertokil oli paha tuju ja kuna ta oli vale jalaga voodist välja astunud, võlus Nipinäpp talle hea tuju. Vastutasuks sai Nipinäpp elevandi, mida ta alati oli tahtnud. Pühapäeval mängisid nad metsas suure tamme all oma asjadega ja olid rõõmsad.
Nora, Lily, Norman, Orest

Heatahtlik elevant
Olid kord Nipinäpp j aKikertokk, kes elasid metsas tõmmeõõnsuses. Ühel pühapäeval arutasid nad, kui tore oleks minna tammelt ära maad uurima. Selle mõtte peale läks tuju kurvaks, kuna nad ei saanud tamme pealt alla. Järsku kuulsid nad raskeid samme. Nipinäpp ja Kikertokk vaatasid aknast välja ja nad nägid elevanti, kellel oli peas torukübar ning tal oli käes võlukepp. Elevant lausus: "Minu nimi on Londi ja ma oles suur võlur." Sõbrad jooksid minema. Elevant tuli tasa puuõõnsuse juurde ja ütles: "Kas te sooviksite midagi?" Kikertokk ja Nipinäpp vastasid: "Me sooviksime ronitaimest redelit, et minna maad uurima." Elevant ütles: "Simsalabimm, kasvagu ronitaimest redel!" Ning tuligi redel. Nipinäpp ja Kikertokk olid rõõmust pöörased. "Aitäh kallis Londi!" hüüdsid nad ja tormasid maad uurima. Elevant aga läks rahulolevana soove täitma.
Nell, Mai, Fredy, Martin

Pühapäev metsas
Kikertokk ja Nipinäpp läksid pühapäeval metsa. Nad läksid Tamme juurde, seal oli nende onn, onnis aga võlukepike. Samal ajal, kui nad mööda ronitaime puu otsas olevasse onni ronisid, tundsid nad hiiglama suurt rõõmutuju. Kui nad ülesse said, vaatasid nad võlukepikest ja hakkasid juba alla sättima, aga komistasid kogemata võlukepikese vastu. Järsku olid nad kõrbes ja leidsid sealt torukübaraga elevandi. Kui poisid hüppasid elevandile selga, müras ta poisid kohe maha. Oli vaja elevanti taltsutada. Elevandile oli vaja kaunistusi, et ta nõustuks, sest koju elevandiga minna oli lahedam, kui niisama. Eks võeti greibikoored maast ja visati elevandile vett peale, et elevant arvaks, et ta on ilus. Elevant ei jäänud uskuma. Mõeldud, tehtud! Nad laulsid elevandi nõusse ja elevant juba liikus. Homme rääkisid poisid seda koolis ka teistele. Homne päev möödus teistel tugitoolis, oodates elevanti.
Hede, Gete, Karl, Georg

Sõbrad
Ühe suure, lopsaka ja ilusa metsa sees lagendikul kasvas tamm. Tamme ümber kasvasid torukübarad ja roosad pühapäevad. Tamme sees elas elevandipaar oma pojaga. Elevandipoja nimi oli Tuju, kuna tal olid alati erinevad tujud. Tamme sees oli elevantide suur raamaturiiul. Raamaturiiulis elas väike raamatukoi Kikertokk. Kikertokk sõi iga päev kaks võlukeppi, seetõttu oli Kikertokk väga mustkunsti täis. Nipinäpp oli väike valge hiireke, kellele kuulus ronitaimede kogu, Nipinäpp j aKikertokk olid suured sõbrad. Ühel ilusal laupäeval otsustas Nipinäpp Kikertokkile külla minna. Aga kukkus kogemata roosa pühapäeva sisse. Otsekohe, kui Kikertokk oli kuulnud, et Nipinäpp on pühapäeva sisse kukkunud, otsustas Kikertokk sõbra lille seest välja aidata ja seda ta ka tegi. Õhtul jõid sõbrad koos teed ning heitsid siis peale väsitavad päeva puhkama.
Tiia, Iris, Robert, Paul

Saatuslik tuju
Ühes paksus tammemetsas elasid Kikertokk ja Nipinäpp. Nende ema oli elevant. Tal oli kogu aeg paha tuju. Ühe pühapäeva hommikul sai elevandi ema pahaseks. Ta läks oma tuppa ja võttis padja alt võlukepi ning jooksis Nipinäpi j aKikertoki toa ukse etteja võlus võlukepiga nede ukse ette ronitaime. Aga ema unustas ära, et neil on torukübar. Torukübar oli võluri poolt tehtud. Nipinäpp ja Kikertokk hüppasid kübara sisse. Hiljem leidsid nad ennast tammemetsas. Lapsed läksid metsa elama. Ema jäi kurvaks. Ta kahetses oma tegusid. Ära val aoma viha teiste peale välja! Pärast kahetsed!
Katariina, Johanna, Oskar, Gunnar

Ühel pühapäeval läks tujukas elevant metsa elama. Tal oli peas torukübar ja käes võlukepp. Ta nimi oli Nipinäpp. Kui ta oli natuke metsas ringi kõndinud, nägi ta tamme ning muutis selle ronitaimeks. Aga tamme all elas Kikertokk, kes oli metsa hooldaja, aga Nipinäpp teda ei märganud ja astus talle peale. Ükskord tuldi metsa inimesed rääkima Kikertokiga, kas mets on korras. Aga nad ei leidnud Kikertokki kusagilt. Lõpuks leidsid inimesed Kikertoki üles ronitaime alt, kus ta värises külmast. Ta rääkis ära kõik, mis juhtus. Nad hakkasid elevanti otsima ja leidsid ta banaanipuu alt. Inimesed hakkasid elevandiga rääkima, et miks ta seda tegi. Elevant kohkus ja ei saanud aru, millest jutt käib. Ta muutis vaid suure tamme ronitaimeks, sest see ei sobinud metsa. Inimesed soovitasid elevandil metsast ära kolida ja nii ta tegigi.
Lisann, Annabel, Johann

Kiired suusarajal

Meie kuldmedali omanikud, kes kooli võiskonnas selle Nõmme metsade vahel kaela teenisid. Braavo, Mai ja Norman!

Keka tunnis