Viljandis

 

Viljandi valvur

Mida kujutab see veidrik?
On see hirv või põdrapull?

Taustal paistab puudesalu,
taeva all on ruumi palju.

Taevas tahaks kapata,
hirnuda ja valvata.

Sõdade ja rahu järgi,
puhtuse ja pahe järgi.

Seisan siin veel mitu aastat,
kuhugi ei veel ma kao.

Hede

Ajalooline jalutuskäik Viljandis

Linnades ja looduses võivad ehitised ja kohad ajaga väga muutuda. Vaatame näiteks ühte päris sügavat vallikraavi. Orduajal kasutati seda ordulinnuse või koguni terve linna kaitsmiseks. Ning see osutus üheks väga tõhusaks abiliseks. Kuid nüüd, uuemal ajal, ei ole linna vaja vaenlase vägede eest kaitsta. Õnneks. Kaasajal saame vallikraavi ääres lihtsalt jalutada. Imetleda kaunist loodust, vaadelda tärkava kevade märke, kuulata linnulaulu. Talvel on siin vahva kelgutada. Kujutlen ette, kuidas lapsed hõisates ühest kraaviservast alla libisevad ja kui hoog satub hea olema, siis teisest servest jälle üles jõuavad.

Viljandi ordulinnusest on järel vaid varemed. On erakordne mõelda, et kunagi töötasid ja võitlesid siin inimesed. Vedasin näpuga üle vareme seina ning mõtlesin, et mitmedsajad aastad tagasi oli siin ka üks tüdruk, kes puudutas samu kive ja kohti. Minu jaoks oli see müstiline.

Viljandi linn on üks väga vaikne koht. Ei sõida siin palju autosid ning inimesed tunduvud kuidagi rahumeelsed. Isegi pisut unised. Äkki see ongi sellepärast, et kunagi toimusid siin suured ja tähtsad lahingud. Ega siis unistamisest ja aeglasest kulgemisest saanud juttu olla. Aga nüüd, rahuajal, saavad inimesed nautida. Seda kaunist linna ja ilusat loodust . Aitäh teile, vaprad sõjamehed!

Nora

Sokk ja sukk


Sukk: Kuule, lähme küürime ennast vees nüüd korralikult puhtaks.
Sokk: Oota, ma uurin veel nende varemete kohta ära ja siis.
Sukk: Ka teised on juba minemas!
Sokk: Lähme meie hiljem.
Sukk: No okei. Ma lähen uurin pilvesid.
Sokk: Hmm, see kivi siin on aastast 1795 ja no ma ei tea, okei, mine ja see kivi sealt kraavist...

Nii panigi sukk minema ja liugles pilvedega kaasa, aga sokk püsis müüride juures.
Õhtuks oli üks ühelpool jõge, teine teiselpool jõge.

Sokk: Kuidas sa sinna said?
Sukk: Ma ise ka ei tea.

Sellest ajast peale ongi sukk pikem kui sokk, sest ta venis üle jõe ja oli kui sokile silla eest.

Karl

Viljandi ringkäigul köitis mind Vana Kalmistu. Minus tekitas imestust, et üks surnuaed nii hooldamata on. Asi oli selles, et vaatasime kalmistut niiöelda Saksa sõdurite surnuaia poolt. Kodus avastasin, et tegelikult koosneb Vana Kalmistu kolmest osast. Seal on kaks Eesti Vabadussõdalaste matmiskohta ja üks niiöelda Saksa sõdurite surnuaed.


1926. aastal avati Sakalamaa ehk Eesti Vabadussõjas hukkunute mälestussammas.1933. aastal avati ka langenute ühishaud. Seda austati väga, kuna sinna olid ju maetud Eesti vabastamise eest võidelnud.

Eestlaste kompleks Vanal Kalmistul ei jäänud just kaua ilusaks, kuna 1940. aastal okupeerisid Vene võimud Eesti Vabariigi. Seejärel tulid aga Saksa väed, kes asusid samale kalmistule matma oma sõjaohvreid. 1944 aastal tulid tagasi Nõukogude Liidu väed ja 1945 lasid nad õhku kalmistu keskse monumendi. Hiljem peksti puruks ka hauatahvlid ja kalmistut ümbritsev piire ning veeti asemele mullakiht. Kommunistid ei tahtnud, et inimesed käiksid austamas Eesti Vabadussõjas hukkunuid, kuna nüüd olid teised ajad ja nemad olid võimul ja nad tahtsid ajaloost rääkida nii, nagu see neile kasulik oli.

Neil, kes Vabadussõda mäletasid, keelati seal kalmistul käimine ära; õigupoolest oli hirm tagakiusamise eest see, mis inimesed kalmistust eemal hoidis.

Alles 1991. aastal tekkis eestlastel võimalus Eesti Vabadussõjas võidelnute kalmistu taastada. Samal ajal taastati ka Saksa kalmistu, kuid nagu ma aru sain ei ole selle eest enam hoolt kantud.

Kuigi kõik , kes on sõjas osalenud on õnnetud, nii võitjad kui kaotajad, nii elevad kui surnud. Ma usun, et enamus(peaaegu kõik), kellel on tulnud relv käes teistele vastu minna ei ole seda soovinud. Nad on teinud seda seepärast, et neil pole olnud valikut – kas jääd ilma vabadusest, jääd ilma lähedastest või jääd ilma elust.

Sellepärast on arusaadav, miks hiljem nii võitjad kui võidetud kokku maetakse- mõlemad on sõja ohvrid.

Mina arvan, et nii Eesti, Saksa ja ka Vene sõdurite haudu peaks korrastama. Kõigil nendel sõduritel olid oma lähedased. Inimesed, kes nendest hoolisid , kelle nimel nad end ohverdasid ja kes neid pärast surma igatsesid. Meie võimuses on võtta kivi nende lähedaste südametelt ja anda neile see lohutus, et nüüd saavad sõdurid rahulikult puhata. Anda neile hingerahu.

Vahest mõttes, vihkan ka mina neid sõdureid, kes tapsid minu esivanemaid, kuid siis ma mõistan, et sõduritel ei olnud valikut. Kas tapetakse sind või tapad sina oma vastase. See on jube olukord ja see on asi, mida me peame edaspidi vältima. Me peame oma asju ajama nii, et meie rahvas enam kunagi sõtta ei satuks. Ja kõik teised rahvad samuti.

Johanna

Rauast kuju tekitas minus idee, et inimesed ei tee enam nii palju tööd, kuna nad on ehitanud masinaid ja automaatseid roboteid. Need masinad ja robotid võivad inimestelt tööd ära võtta. Sellepärast arvan, et inimesed on laisemaks jäänud. Loodan, et seda ei juhtu.Valisin selle pildi, sest ta tõi eesti rahvale esimese medali ja ta võitles kaua, et seda saada ja eesti rahvale uhkust tuua.

Martin

Jalutasin mööda vaikset ja kaunist Viljandit, kuulen kuidas kell lööb ja linnud laulavad. Mind ümbritsevad puud ja põõsad, kuid korraga MAJA. Huvitav, kas see maja on elumaja, muuseum või siis maha jäetud. Lõpuks sain teada, et see on mõis, veel ajast kui sakslased Eestit omasid. Tegelikult nägi see mõis kuidagi väike välja, ma kujutasin ette, et mõis on ikka suur ja võimas täpselt justkui loss. Mõis on tegelikult natuke suurem kui minu maja nii, et nii suur see ka pole. Samuti arvasin, et mõis on rohkem tumedam, selline hallikas. Kuigi minu üllatuseks oli mõis hoopis kollane! Kollane on ilus värv ja ma usun, et talvel oli isegi natuke tore vaadata midagi värvilist keset valget maailma. Kuigi on väga kahju ka inimestest, kes pidid seal tööd rügama.

Lily

Jõgi voolab rahulikult, keegi ei pane seda tähele. Kõigil on kuhugi kiire. Nad ei saa aru, kui tähtis on see jõgi tegelikult nende endi elus. Jõgi mängib linnaelus lavastaja osi. Nii tähtis inimene siiski laval ei käi. Inimeste jaoks on tähtis pealmine. Koorekihi alla ei viitsita piiluda. Kui poleks seda jõge, poleks linna. Jõe peal aerutades võid märgata ajaloolisi objeke nagu näiteks Viljandi ordulinnus. Müür on küll lagunemas. Kuid linnus on see eest ikkagi väga ajalooline koht. Koht, kus meenutada esivanemate piinu. Kuid teiselt poolelt on linnus päikeseloojangu ajal väga romantiline koht. Kuid lähme tagasi jõe juurde. „Kuidas jõgi tekkis?“ küsib väike laps oma ema käest. Emal pole aega vastata ja nii sureb lastes huvi ajaloo vastu. Seda on raske märgata. Mina arvan, et see jõgi on kellelegi väga tähtis. Sõna jõgi ütleb paljugi.

Iris

See, mida siin näete, on viimane maasikas, mida pole maasikasööjad ära söönud, kui sa ei tea, kes on maasikasööjad, siis nad on inimesed, kes on otsustanud hakata maasikaid sööma. Äkki selles seisnebki 2012. Aga see maasikas on eriline. See on teistest suurem ja tugevam. Ma kahtlustan, et see maasikas on maasika kuningas, kes kaitseb viimaseid maasikaid. Maasikkuningas on maasikate viimane lootus. Noh seda arvavad maasikad, kes ei saa aru, et tegemist on pildiga. On maasikad alles tobedad ja lollid organismid, kuigi eks me kõik ole omaette maasikasööjad.

Norman

Mõeldes Johan Laidonerile

Kappadi,kappadi lisavad mu kabjad hoogu. Kõikjal käivad paugud ja tulistamine. See kõik on nii hirmus. See vapper mees mu seljas, Laidoner, muudkui laseb mul edasi galopeerida, aina lähemale ja lähemale punase värviga üle kuhjatud hobustest. ,,Edasi, mehed, otse vaenlasele vastu!'' karjub Laidoner eestlastele ja meie, hobused, lisame hoogu. Vaenlaste väiksed nukusuurused kehad lähevad aina suuremaks ja suuremaks, kuni on meile päris lähedal. Laidoner käsutab mind seisma ja asub ise tulistama. Ma tean, et sellest ei tule midagi head. Ma tahan ära minna, aga Laidoner keelab mul minna. Ühel hetkel Laidoner karjatab ja muutub lõdvaks, ta kukub mu seljast maha. Hetk hiljem tabab mind rindkerre valuhoog, nii metsik, nii võimatult valus ning kõik kogud mu ees muutuvad uduseks, aina hägusemaks ja hägusemaks...


Ärgates tunnen, kuidas keegi istub mu seljas, ma seisan püsti, miski aitab mul püsti seista ning ma ei suuda liigutada. Igal pool käib kolksimine ja tagumine. Keegi hüüab: ,,Hobuse tagumine vasak jalg on liiga sirge!'' ning keegi tugev mees asub seda kõveramaks painutama. Huvitav on see,et ma ei tunne midagi. Üritan silmad lahti teha... Näen,et minu ümber sehkendavad suured tugevad mehejurakad kinnitades mind aluse külge. Tunnen Laidoneri raskust ome seljal ning näen tema sõjasaapaid oma külgedel. Vähemalt mu isand on minuga. Ma saan vaadata, mõelda ja kuulata, kuid mitte liigutada. Tunnen oma nüüdseks pronksist süda aeglaselt tuksumas...

Nii olen ma tuksunud, mõelnud, vaadelnud ja kuulanud juba kaua-kaua. Iga päev käib minu juures uus rahvasumm, mind uudistamas, eelkõige muidugi Laidoneri, aga ka mind. Ühel kaunil soojal päeval vaatas üks väike poiss mulle targa pilguga otsa, mis puudutas mind hingepõhjani. Ta paitas mu nina ja sosistas: ''Tuksugu su süda edasi, olgu see kasvõi pronksist, sest sina oma isandat ei jäta.'' Naeratas mulle ja jalutas aeglaselt minema. Iga päev ma mõtlen sellele. Alati edasi, alati õiges rütmis.

Nell


Ma tean, et Laidoner oli Eesti Vabariigi ajal väga tuntud kindral. Miks on tema ausammas pandud just Viljandisse? Googeldasin ja leidsin…


Johan Laidoner sündis Viljandimaal Viiratsi vallas  Raba talus Jaak Laidoneri ja tema naise Mari Saarseni esimese lapsena. See on nüüd küll kummaline! Minu ema nimi oli enne abiellumist oli Mari Saarse! Äkki on Johan Laidoner meie kauge sugulane... See on nüüd küll asi, mida ma võin arutleda väga kaua! Aga liigume edasi. Laidoneril oli 3 venda: Villem, Peeter ja Osakr. Ma arvutasin ära, kui palju vahet neil kõigil oli.

Johan-Villem=2 aastat

Johan-Peeter=4 aastat

Johan-Osakr= 8 aastat

Okei. Johan õppis esialgu Viljandis, hiljem Vilniuse söjakoolis ja Peterburi kindralstaabi akadeemias. Temast sai tuntud ja haritud sőjaväelane.Tema osales Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas.

Paljud eestlased ei mõistnud, miks hakata Eestit kaitsma Vene vallutajate vastu, kellel oli mitu korda suurem armee kui Eestil. Nad ei saa ju vastu niikuinii! No mis mõttes? Oma isamaad tuleb kaitsta! Kui sõjas jääks üks inimene puudu, siis mina olen vabatahtlik! Ausalt! Mina olen nõus Eestit kaitsma, kui vaja on. Konstantin Päts kutsus Johan Laidoneri Eesti vägede ülemjuhatajaks. Ta hakkas kohe riigi kaitset korraldama. Tänu Laidoneri veenmisele, tulid appi soomlased ja inglased. No see oli nüüd küll üllas tegu.

1940. aastal küüditati kõik Eesti tähtsamad riigitegelased Siberisse, sealhulgas ka Laidoner. Siberis ta ka suri 1953. aastal.13 aastat! See oli nii pikk aeg!

Tema monument on Viljandis, kuna tema sündis seal ja tema koolipõlv möödus seall. Inimesed mäletavad teda siiani. On ka neid, kes tahaks teda unustada, kuid siiski on ta meie paljude südametes, sest tema oli űks nendest, kellele vőlgneme oma vabaduse.

Katariina

Viljandis jalutades ja Johan Laidoneri kuju ees seisatades läksid mu mõtted Eesti vabariigi algusaegadele. Kõigile nendele julgetele inimestele, kes seisid Eesti eest võime me täna praeguses hetkes istuda laua taga ja mõtiskleda Eesti Vabariigi väljakujunemisest. Millist julgust ja otsustuskindlust oli kindral Laidoneril vaja, veel nii noore riigi ja väikese sõjavae juhtimine sellise võimsa riigi nagu Venemaa vastu. Aga Eesti inimesed on ikka visalt vabaduse poole püüelnud, unistades elust vabas riigis ja vabal maal.
Vaadates seda kuju näen, et Laidoner ongi üks neist inimestest, kes Eesti rahva jaoks sümboliseerib võitlustahet ja pealehakkamist ning oma põhimõtetele kindlaks jäämist.
Ta sündis Viljandimaal ja ta elas ning õppis Viljandimaal. seepärast seisab see monument just siin.
Mulle meeldisid Laidoneri mõtted riigi iseseisvuse kohta. Seda lugedes sain aru, et selles mõttes on kõigi eestlaste suurim unistus täitunud!
"Riiklik iseseisvus on iga kultuuriliselt arenenud rahva suurim ideaal, ilusaim paleus. Et Eesti sai iseseisvaks riigiks, jõudis selle suurima rahvusliku ideaalini, selles on ka teiste kõrval vaikne osa minu teeneid. Suur osa minu elutööst oli pühendatud Eesti riigile ja selle oma töö eest ei karda mina vastutust ei ajaloo, ei inimeste ees — ei häbene oma tegevuse eest. Tegelik Eesti riigi iseseisvus kestis ca 21 japool aastat. Ajaloo seisukohalt on see väga lühike aeg, aga olen kindel, et eesti rahva ajaloos ja rahva mälestuses see periood jääb kõige ilusamaks ajaks kogu tema elus ka sel juhul, kui eesti rahvas tulevikus jälle kord tagasi võidab oma riikliku iseseisvuse".
Mõtlen sellele, et Laidoner ei saanudki enam tagasi oma kodumaale, milleeest ta sõjaväe ülemjuhatajana võitles. Ta suri Venemaa vanglas ja oma mälestustes kirjutas ta: " "Estonia, with all thy faults I love thee stiil". J. L. Inimesed surevad — rahvad ei kao, rahvas elab edasi. (Kirjutatud Kirovi vanglas)"
Kui Laidoner näeks seda, et tema ratsamonument seisab siin tema kodukohas, teaks ta et ükski ta pingutus polnud asjata. Selles mõttes on ta tagasi oma kodumaal ja meie võime tänulikud olla, et Eesti on nüüd vaba!

Annabel

Laidoner, kui ma sellele nimele mõtlen, siis mis mulle esimesena pähe tuleb. Kangelane ? Ebaharilikult noor kindral? Ei usu eriti, pigem midagi kujutluspildi sarnast, kus Vabadussõja võitlejate hing koosnes killukestest. Killuke Laidoneri juhtimisoskust, killuke Pätsi järjekindlust, killuke Kuperjanovi oskusi jne. Igaüks selleaja kangelastest moodustas kokku ühe suure hinge, kes võitles Eesti vabaduse eest. Noh, võib-olla ei seleta ma hetkel arusaadavalt, ma püüan mõista anda, et näiteks, kui oleks ainult olnud Kuperjanov ei oleks saanud
Eesti vabaks, iga inimene andis oma panuse ja see viiski võidule :)

Tiia

Viis põhhi soovid Sulle, armas Robs!

Kallis Robert! Sina oled küll selline inimene, kes peaks kindlasti advokaadiks saama. Palju õnne ja jaksu, sest seda juristi teekond nõuab! Johanna


Oled väga energiline ja enamus ajast väga tore. Lisann

Vura ikka motorajal, aga ära oma sünnipäeva ära unusta. Palju, palju õnne! Johanna

Nii palju kui tänavu lund, õnne ma soovin Sul! Hede

Võida ikka 80 CC võistlus ära. Orest

Häid tulemusi krossis ja palju õnne sünnipäevaks! Margaret

Lenneldes sõida, porisedes õpi. Palju õnne! Tiia

Eks siis pikki õhulende! Oskar

Tõmba krossaga ikka ringi ja võta asja vabalt. Kata

Võida, õpi ja tee nalja ehk siis palju õnne sünnipäevaks! Iris

Sõida siis krossi sama hästi, kui mängid jalkat. Palju õnne sünnipäevaks! Gete

Ilusaid õnnestumisi krossis ja A-sid koolis. Palju õnne, Rops! Lily

Programmeerimises tarkust ning ka nalja oma anekdootides. Palju, palju õnne! Nellu

Palju õnne! Loodan, et Sul oleks krossis esikohti! Johann

Robs! Palju õnne ning gaas ikka krossas põhja! Nora

Palju õnne ja et Su krossa lendaks kui siga. Norsu

Oskad hästi krossikaga sõita. Martin

Palju õnne ning head sihtimist nii palliga kui ka sõjamängus. Gunnar

Sõidad motaga üle mägede ja mätaste ja ei kuku maha. Palju õnne! Georg

Ole ikka meie klassi mata vembumees! Annabel

KIIREID SÕITE JA NUTIKAID LENDE KROSSAS JA ÕPPIMISES!

Viis põhhi soovid Sulle, armas Mai!

Kallis Mai! Sa tõused ja särad. Sinuga on alati lõbus. Palju õnnelikke tõusmisi ja säramisi. Jossu


Kallis sõber Mai! Palju, palju õnne ja häid tulemusi jääl! Margaret

Nagu öeldakse on ilu vaataja silmis. Kunagi ei loe, milline on tegelikult Sinu päev. Alati loeb, millisena seda vaadata. Oled täielik optimist, Mai! Päikest Sinu päeva! Annabel

Uisutad ebanormaalselt hästi ja imelikult hästi oskad kõike. Palju õnne! Georg

Mai, et Sa oma painduvuses kindel saaksid olla, siis võin Sulle öelda, et Sa paindud nagu mõni rüü. Palju, palju õnne! Karl

Palju õnne, kallis Mai! Ma loodan, et tuled ka kunagi Eesti meistriks. Küsimus: kas ballett on lahe! Orest

Mai, Mai, Mai - päike mais! Oskar

Sinuga ei hakka kunagi igav! Oled nii enesekindel! Õnne Sulle! Lissu

Armas Mai! Sa oled alati minu kõrval! Sa oled hea uisutaja ja väga x 899 hea sõbranna ja ikka minu vanaema ütleb. Katariina

Kallis Mai! Palju, palju, palju ... õnne! Suured kallid! Ole ikka sama rõõmus ja rõõmsameelne edasi, siis saab alati palju naerda. Sinu Nora

Hooli oma uiskudest nagu oma perestki! Fredy

Mai, meil on tihti ühised sünnipäevad, aga me oleme liiga erinevad, et pidada täpselt sama sünnipäeva. Palju õnne! Nell

Palju õnne ja et Sa lendaksid jää kohal ilusasti edasi! Norman

Ilusaid uusi trikke uisutamises, häid kohti ning palju õnne sünnipäevaks! Robert

Palju õnne sünnipäevaks! Trügi uisutamises esikolmikusse! Johann

Palju õnne sünnipäevaks! Oled tore õppija ja hea sõber! Paul

Oled uiskudel nagu vana kala ja jää vanaks kalaks! Martin

Oled super hea uisutaja ja matemaatik! Palju õnne Sulle, Mai! Iris

Hüppa ikka kahekordne aksel välja ja ole ikka lahe! Palju õnne, Mai! Gete

Jõudu ja jaksu ikka uisutamas ja koolis! Minult endalt

LENDLEMISI JA AKSLEID JÄÄ KOHAL, PÄIKESELISI PÄEVI MEIE SELTSIS!

Viis põhhi soovid Sulle, armas Nell!

Kallis Nellu, oled õigluse tagaajaja nagu minagi. Palju õnne ja uju ikka hästi ja otsi tõde ka! Jossu

Ärui olgu Sul kuskil mingit möödalöömist ei tennises ega muudes asjades. Hede

Nell! Palju õnne sünnipäevaks! Päikest ja merd igasse päeva! Johann

Palju, palju, palju, palju, palju, palju, palju ÕNNE ja ilusaimat sünnipäeva, Nellu! Iris

Kes teab, mis peas Sul on, sest muudad iga sekundi tagant mõtet. Georg

Palju, palju õnne, kallis Nellu! Orest

Kallis Nell! Palju, palju ... õnne super lahedaks sünnipäevaks! Oled vinge tüdruk. Veel soovin Sulle tennises häid saavutusi ja sama palju tugevust väikesesse tennisepalli, mis lendaks kaugele! Nora

Kas kunagi Muhu saarele ka surfad? Oskar

Ilusaid, häid ja pikki programmeerimistunde! Robs

Oled hea jooksja ja hea ujuja. Palju, palju õnne sünnipäevaks! Paul

Oskad hästi naljatada ja lugusid ka pajatada! Martin

Õnnesoovid Sulle ja mingu Sul elus hästi ning ära kurvasta. Gunnar

Palju õnne väike tantsiv kala. Õnne soovivad bassein, tantsupõrand ja Lily

Aastaid varsti 12, aga õhupalli täispuhumine ikka 0  Palju õnne! Tiia

Kellel ei vea kaardimängus, sellel veab armastuses! Fredy

Tennist Sa hästi mängid, Sinuga Roccas käia on lahe. Boostis Saa lati mind ootad, paremat sõpra pole. Sinu Kata

Saa siis ikka veel kutsusid ja äkki isegi kutsikaid! Palju õnne sünnipäevaks! Gete

You Nellu! Oled parim sõber, keda tahta! Lissu

Mängid tennist nagu vana kana! Oled kiire nii ujumises kui ka eesti keeles! Nagu kotkas! Palju, palju õnne! Karl

Soovin Sulle edu Su enda 300 ütlusega. Norsu

Nellu, ära unusta end siis Venkuki varuda! Ja lihtsalt palju, palju õnne, Nellu! Anna-Mai

PALJU ÕNNE MULLLLLLLLE! Nellu

KIIRET TEGUTSEMIST IGAL RINDEL!