Eile käisin jalutamas ja põikasin ka sisse naabrite juurde vabaõhumuuseumis, kus kohtusin lähedalt meile tuttava rebase pesakonna ühe noorisendiga. Sain jutule turvamehega, kes teadis rääkida, et rebasepojad on inimestega harjunud, kes neid toidavad. Rebasepojad käivad külas ka sigadel, kus oma kõhtu kinnitavad. Pojad on päris rääbakad. Ka minuga kohtunul oli vist seljataga võitlus - käpp ja koon olid katki. Ema pidavat aga ilus olema, eriti talvel, siis nad ju koheva karvaga.
Suvel saatsite agaralt oma seiklustest pilte ja lugusid, mida blogisse üles riputada. Ootan, et sellega ka kooliajal edasi tegutseksite. Kolmanda koolitalve jooksul ootan kõigilt vähemalt ühte postitust. Järgmisel nädalal räägime sellest tunnis pikemalt, kuidas toimetame.
