kolmapäev, 8. detsember 2010

Tiia ja Katariina jõululuuletused

Fredy käis pühapäeval Rotermanni jõuluturul oma luuletust esitamas ja selgus, et veel kahe meie klassi lapse luuletused valiti źürii poolt välja. Kahjuks väikse äparduse tõttu ei jõudnud infi meienli. Aplaus Tiiale ja Katariinale!

JÄNKUDE JÕULUD

Katariina

Ühes maa-aluses urus on jänkupere.
Kui sisse kiikad, ütlevad nad sulle: tere.
Seal elab jänkuissi Mats ja pereema töökas Kats
ning kaks lapsukest Kiku ja Miku.

Kiku ja Miku ehitavad lumememme,
varsti viskavad ise lumme.
Ema köögis keedab jõulusööki,
isa lapsed kutsub kööki.

Oh kui hästi maitsevad porgandid ja kapsad,
Miku Kiku eest porgandi ära napsab.
Varsti uruuksel kuulda kop-kop-kop,
Kiku hüppan ukse juurde hop-hop-hop.

Ukse ees on mägrast jõulumees,
tal pikk habe on ees.
Kiku mägra sisse kutsub,
ise suurest hirmust luksub.

Jänkupere rõõmust kilkab,
mägraonu metsa silkab.
Kingikott jäi urgu maha,
mägraonu seda enam ei taha.
Urust kostab rõõmus hääl,
ka mina tahaks olla sääl.

TAADI TÖÖ

Tiia

Jõudumööda ronis jõgepidi üles,
Jõulutaat, kel raske kott süles.
Pakane teda kiusas veidi,
Taat talle selgeks tegi:

"Külmuta maa, laota lumevaip maha,
aknad uduseks, lumememm maja taha!"

Pakane vaatas veidi aega teda,
siis ütles: " Toimetusi vaja teha!"
Jõulutaat rühkis edasi,
kõht tühjaks läks sedasi.

Kohtas Taat Jõulutütart,
kel kaasas kott võlutatart,
Taat palus süüa,
Tütar ütles: "Püüa!"
Jõulutaat pistis suhu,
nälg siis läks kuhu?

Tänas Taat ning palus,
"Tee nii, et süüa oleks igas talus!"
Tütar lahkesti nõustus,
nii Taadi mõte jõustus.

„Edasi, edasi, edasi,“
mõtles Taat sedasi.

Eemalt nägi Metsamoori,
kes täitis Taadi mitu soovi.
"Kuused kõikjal säragu,
laste kilkest käragu!"

Valmis sai nüüd seegi töö,
peagi algab Jõuluöö...

Taat nüüd kingitusi jagas,
aina väiksemaks jäi pagas.
Lõpuks rahus Taat jäi tuttu,
luges unes Jõulujuttu.