teisipäev, 26. aprill 2011
LOOMAAIAS
Täna käisime loomaaias ning vaatasime erinevaid loomi.
Kõigepealt nägime neitsikurgi, neid oli kaks, üks oli uudishimulik, teine aga mitte. Valgekurg tegi huvitavaid häälitsusi - ei tea mis see tähendas? Tal oli metallist võru ümber jala.
Siis läksime kohta, kus oli palju kitsi. Kõik olid pikali ja võtsid päikest, üks kits loivas väiksel sammul varju. Nende kitsede nimi oli Tagakaspia uriaal.
Järgmisena nägime Kreeta habekitsesid, neil olid armsad sarvekesed ning nad vaatasid mulle otsa. Nägime ka teisi kitsi, kellel olid habemed.
Hüljeste puuri puhastati, hülged olid aga samal ajal ikka sees, aga ilma veeta. Hülged püüdsid väikesest kallakust üles ronida, aga nad libisesid ikka ja jälle alla.
Täna käisime loomaaias ning vaatasime erinevaid loomi.
Kõigepealt nägime neitsikurgi, neid oli kaks, üks oli uudishimulik, teine aga mitte. Valgekurg tegi huvitavaid häälitsusi - ei tea mis see tähendas? Tal oli metallist võru ümber jala.
Siis läksime kohta, kus oli palju kitsi. Kõik olid pikali ja võtsid päikest, üks kits loivas väiksel sammul varju. Nende kitsede nimi oli Tagakaspia uriaal.
Järgmisena nägime Kreeta habekitsesid, neil olid armsad sarvekesed ning nad vaatasid mulle otsa. Nägime ka teisi kitsi, kellel olid habemed.
Hüljeste puuri puhastati, hülged olid aga samal ajal ikka sees, aga ilma veeta. Hülged püüdsid väikesest kallakust üles ronida, aga nad libisesid ikka ja jälle alla.
Lõpuks nägime ahve, kes mugisid õunu ning kellel olid punased pepud. Ühe ema süles nosis õuna ahvipoeg, kes oli hästi armas.
Lõvi aga vaatas üksisilmi inimesi. Ta oli ilusa lakaga emalõvi. Siis tõttasime krokodillide juurde, aga ei saanud neid näha, kuna troopikamaja oli suletud.
Edasi minnes nägime ringi tiirutavat jääkaru. Ei tea, miks ta kogu aeg tiirutab? Järgmises puuris nägime veel suuremat jääkaru urrrrrr! Siis aga magavat ning koheva kasukaga hüääni. Pärast nägime leopardi, kes vaatas oma troonilt kõike pealt ja tiiger oli seal samuti. Korraga jäi tiiger liikumatult paigale ning vaatas kõrval olevas puuris leopardiga tõtt.
Edasi silmasime väikeseid kängurusid, kes tuletasid mulle meelde Muhus elavat kängurut nimega Gunnar. Lõpuks hüppasin õhku, sest nägin armsat elevanti, kes liputas rõõmsalt saba ja sõi oma pika londi abil puuoksa.
Järgmisena nägime imelikke linde, nendest osad kõndisid imelikult, teised aga puristasid oma suud. Siis silmasime hoopis ujuvaid linde - kõigepealt imetlesime pelikani, siis naersime partide üle kes hüüdsid ooo! Lõpuks silmasime luiki ja siis kuningfaasaneid. Mina ei olnud teist sellise pika sabaga lindu enne näinud. 
Enne lahkumist käisime kaamleid kaemas, kellest üks jõllitas teisi ning vaatas otsa kahele naisele, kes teda joonistasid - ju ta siis poseeris. Üks teine kaamel seisis ka täiesti paigal, ma arvan, et tema poseeris ka. Küll need kaamlid ikka poseerivad. Siia lõppeski meie loomaaia retk.
Nora
Lõvi aga vaatas üksisilmi inimesi. Ta oli ilusa lakaga emalõvi. Siis tõttasime krokodillide juurde, aga ei saanud neid näha, kuna troopikamaja oli suletud.
Edasi minnes nägime ringi tiirutavat jääkaru. Ei tea, miks ta kogu aeg tiirutab? Järgmises puuris nägime veel suuremat jääkaru urrrrrr! Siis aga magavat ning koheva kasukaga hüääni. Pärast nägime leopardi, kes vaatas oma troonilt kõike pealt ja tiiger oli seal samuti. Korraga jäi tiiger liikumatult paigale ning vaatas kõrval olevas puuris leopardiga tõtt.
Edasi silmasime väikeseid kängurusid, kes tuletasid mulle meelde Muhus elavat kängurut nimega Gunnar. Lõpuks hüppasin õhku, sest nägin armsat elevanti, kes liputas rõõmsalt saba ja sõi oma pika londi abil puuoksa.
Järgmisena nägime imelikke linde, nendest osad kõndisid imelikult, teised aga puristasid oma suud. Siis silmasime hoopis ujuvaid linde - kõigepealt imetlesime pelikani, siis naersime partide üle kes hüüdsid ooo! Lõpuks silmasime luiki ja siis kuningfaasaneid. Mina ei olnud teist sellise pika sabaga lindu enne näinud. 
Enne lahkumist käisime kaamleid kaemas, kellest üks jõllitas teisi ning vaatas otsa kahele naisele, kes teda joonistasid - ju ta siis poseeris. Üks teine kaamel seisis ka täiesti paigal, ma arvan, et tema poseeris ka. Küll need kaamlid ikka poseerivad. Siia lõppeski meie loomaaia retk.Nora
Zoo
Esimene loom, keda ma märkasin, oli valge kurg. Valgel kurel meeldis mõnusasti õlgede peal pikutada.
Teine loom, kelle ma nurga pealt leidsin, oli metsiga. Metsseale meeldis hoopis varjus magada.
Kui olime juba mõnda aega ringi kõndinud, jõudsime me hallhülge juurde. Hallidel hüljestel pesti basseini ja nad ise olid üsna meeleldi päikese käes, kuid vett soovisid nad ka.
Me käisime ka kitsi vaatamas. Nuubia kaljukitsele meeldis päike. Nuubia kaljukitsel on juba suhteliselt suur väljasuremisoht. Siis me käisime ka kääbuskitsi vaatamas. Kääbuskitsed sõid kõike maast, kuna neil ei ole ju käsi nagu meil, et süüa asju käe pealt.
Me käisime ka piilumas linde. Haned ujusid vees ja neile meeldis päike, nende suled olid jubedalt rasvased. Hanede väljasuremisoht on väga väike. Luiged ulpisid samuti vees, neil oli seal väga mõnus.
Käisime ka ahve vaatamas. Makaakide puuris üks pärdik nokkis teiselt putukaid ja siis sõi need ise ära. Neile vette minna ei meeldinud. Neile meeldis turnida hoopis. Ühele pärdikule meeldis väga liha pugida. Ka nemad kõnnivad toit suus ringi. Kui ma õigesti nägin, siis üks pärdik limpsis puud, ning kui ta ka limpsis, siis arvatavasti sellepärast, et seal võis midagi magusat olla. Kaelusmangabeid on ka ühed ahvid, ka nemad söövad nagu inimesedki ja ringi ronides ka neil on toit suus.
Käisime ka vaatamas elevante, elevantidele päike meeldis küll, aga vahest olid nad varjus ka.
Kui lõvi nägime, siis ta aina pikutas ja poseeris vaatajatele.
Meil oli loomaias väga lahe, muidugi tegime me ka pause.
Kui me hülgeid käisime vaatamas, siis nägime, kuidas üks töötaja libedas käntsa käis.
Karl
Metssead
Metssigasid polnud, kuna nad magasid .
Kreeka hobukits
Ta tuli korra välja, aga läks kohe tagasi.
Hülged
Hülged päevitasid ja koristajad koristasid, kuni üks koristaja libises ja kukkus pikali.
Kitsed
Kitsed olid rahulikud, pojad aga rahutud.
Ahvid
Ahvid olid lahedad. Üks varastas teiselt toitu ja teine teiselt.
Makaak
Makaagi puur oli suur. Üks otsis teiselt kirpe.
Me arvasime, et ahv hüppab vette, aga tegelikult võttis veest õuna.
Kaks ahvi rippusid, üks kukkus alla ja teine jäi rippuma.
Lõvid
Lõvid aina logelesid ja põõnasid.
Paus
Olime tornis ja vaatasime loodust. Ronisime nööridest tehtud Eiffeli torni otsa ja nii see päev läks.
Fredy
Loomaaias oli palju loomi. Paljud neist häälitsesid huvitavalt, näiteks neitsikurg ja valgekurg. Nende hääl oli kuidagi imelik, see oli nagu appi kiljumine. Paljudel olid ka suursugused sarved, näiteks ida-sinilambal. Huvitav oli ka kaukaasia kaljukitse inimlik habe J. Olid ka kurva väljanägemisega loomad. Hülged tundusid kurvad, kuna neil ei olnud vett basseinis. Ahvid olid aga naljakad. Nad sõid parajasti, alguses oli seal ainult ühel õun ja teised nagu pinnisid, et ta ütleks kust õuna sai. Lõpuks leidsid nad ise ja tüli lahenes. Amuuri leopard oli väga ilus, tal olid sellised kuninglikud täpid, ta nagu uhkustas nendega, aga seejärel hakkas häbenema ja läks peitu. Oli ka moodsaid loomi, nagu jääkaru. Jääkaru kõndis moodsalt niimoodi jalg jala ette. Puuma oli vast kõige nunnum loom nagu väike kiisu-miisukene. Amuuri tiiger lamas kuninglikult puuri ees ja võttis mõnuledes päikest. Elevandid olid nii hirmuäratavalt suured, et hirm tuli peale! Pardid olid nagu tavalised pardid, aga kas mulle tundus või oligi nii, et nad olid paksemad kui looduses. Faasaneid on nii palju ja vist rohkemgi, et neid ja nende erinevaid tegevusi ei jõua ära lugeda.
Robert
Habekakk on imelik loom, ta oli sejaga meie poole ja mina koputasin, ta ei pööranud keha koos peaga vaid tegi 180kraadise pöörde peaga meie poole.Lumekakk on nagu vana mees, tal pole nokka näha nagu harilikkudel lindudel, vaid tema nokka katab karvakiht, nagu oleks tal habe. Ilvesed olid väga väsinud ja kolm ilvest magasid, neljas aga pesi oma keha. Jaapanlastele meeldivad õunad, sest Jaapani makaak õgis õunu nii kus vähe polnud. Nende kannikad olid väga imelikud roosad. Ma ei tea, kas jääkarul on mingi stress, et ta nii palju ringi käib? Peaks talle mingi stressipalli tooma. Mulle tundub, et tiiger on kurt, sest kui ma tegin uuuuuuuuuuuuuuuu!!!!!! siis ta ei liigutanud oma kõrva, nojah, laisk oli ta ka. Karumakaak on nagu vana mees, täiesti inimese koopia, kui me teda vaatasime, siis ta läks oma trellide külge ja väristas neid, nagu tahaks ta sealt välja. Elevant on ikka jõuline loom, ta tegi ikka10-sentrimeetrise läbimõõduga palgi katki ja kragises nii kuis vähe polnud.
Oskar
Loomaaed
KESK HIINA GORAL: goral on imearmas ja goralile meeldib olla kõrgel. Tal on väiksed sarved ja pole hullu, tai se on ka väike. Ta silmad helgivad ja säravad. Ma arvan , et kui ma oleks goral, siis ma oleks väga õnnelik, kuna kõik ütlevad , et ma olen nunnu ja kõike muud veel!!!!!!!!!
FAASAN: faasan on paks ja ta häälitseb nagu kass. Aga ta on muidu ilus ja pea on tal isegi väiksem kui ta enda keha, see on natsa imelik. Keha on nagu tingikujuline. Kui Johanna pildistama hakkas, puges faasan põõsa taha ja ei tulnud välja, ta kardab siis väga välku. Ta ei liigu eriti, nii tean mina, kuna kui me läksime teda uurima, ei liikunud ta mitte üks raas.
KAAMLID: kaamlil on kaks mügarat, mõndadel on ainult üks, seda ma ei tea, aga ma arvan, kuna isastel on üks mügar ja emastel on kaks mügart selja peal. Kaamlitel on alati suu ammuli ja muidu on kaamel väga rahulik loom. Ma tahaks väga kaamli peal sõita . Ja mul on veel üks tähelepanek, et nende saba liputab nagu lipp, mis on väga huvitav.
Ja kui me rahulikult kõndisime, me märkasime poole tee peal parte kaklemas, seal oli 4 parti: 3 isast ja 1 emane. Üks emane ja üks isane paaritusid ja kaks parti kaklesid. See oli väga lahe kogemus ja kui ma mingi päev lähen veel loomaaeda, siis ma tahaks veel näha. Aa ja pärast läisid kas isast emase kannul, ma ei tea küll miks, aga ma arvan , et nad tahtsid ka paarituda.
ELEVANDID: elevantidel on küll suured junnid ja nad söövad ka palju pambust, mitu korda päevas. Meie Eesti elevandid isegi tõstavad puutoika posti pihta püsti, aga mitte hästi, kuna see kukus kohe maha. Aga vähemasti teevad meile shoud. Ma olen ise ka elevandi seljas sõitnud ja seal peal on kogu aeg linka-lonka. Aga see on vahva.
KÄNGURUD: kängurud on ka rahulikud loomad. Nad magavad nagu nad oleks surnus. Ma ise lootsin , et näen, kuidas nad hüppavad, aga ei näinud, see oli kahju, et me ei näinud. Ja kahju , et me nägime ainult poegi, tahan ise ka näha emast või isast kängurut. Nad on väga vahvad loomad, isegi kui nad ei liiguta.
Gete
Metssigasid polnud, kuna nad magasid .
Kreeka hobukits
Ta tuli korra välja, aga läks kohe tagasi.
Hülged
Hülged päevitasid ja koristajad koristasid, kuni üks koristaja libises ja kukkus pikali.
Kitsed
Kitsed olid rahulikud, pojad aga rahutud.
Ahvid
Ahvid olid lahedad. Üks varastas teiselt toitu ja teine teiselt.
Makaak
Makaagi puur oli suur. Üks otsis teiselt kirpe.
Me arvasime, et ahv hüppab vette, aga tegelikult võttis veest õuna.
Kaks ahvi rippusid, üks kukkus alla ja teine jäi rippuma.
Lõvid
Lõvid aina logelesid ja põõnasid.
Paus
Olime tornis ja vaatasime loodust. Ronisime nööridest tehtud Eiffeli torni otsa ja nii see päev läks.
Fredy
Loomaaias oli palju loomi. Paljud neist häälitsesid huvitavalt, näiteks neitsikurg ja valgekurg. Nende hääl oli kuidagi imelik, see oli nagu appi kiljumine. Paljudel olid ka suursugused sarved, näiteks ida-sinilambal. Huvitav oli ka kaukaasia kaljukitse inimlik habe J. Olid ka kurva väljanägemisega loomad. Hülged tundusid kurvad, kuna neil ei olnud vett basseinis. Ahvid olid aga naljakad. Nad sõid parajasti, alguses oli seal ainult ühel õun ja teised nagu pinnisid, et ta ütleks kust õuna sai. Lõpuks leidsid nad ise ja tüli lahenes. Amuuri leopard oli väga ilus, tal olid sellised kuninglikud täpid, ta nagu uhkustas nendega, aga seejärel hakkas häbenema ja läks peitu. Oli ka moodsaid loomi, nagu jääkaru. Jääkaru kõndis moodsalt niimoodi jalg jala ette. Puuma oli vast kõige nunnum loom nagu väike kiisu-miisukene. Amuuri tiiger lamas kuninglikult puuri ees ja võttis mõnuledes päikest. Elevandid olid nii hirmuäratavalt suured, et hirm tuli peale! Pardid olid nagu tavalised pardid, aga kas mulle tundus või oligi nii, et nad olid paksemad kui looduses. Faasaneid on nii palju ja vist rohkemgi, et neid ja nende erinevaid tegevusi ei jõua ära lugeda.
Robert
Habekakk on imelik loom, ta oli sejaga meie poole ja mina koputasin, ta ei pööranud keha koos peaga vaid tegi 180kraadise pöörde peaga meie poole.Lumekakk on nagu vana mees, tal pole nokka näha nagu harilikkudel lindudel, vaid tema nokka katab karvakiht, nagu oleks tal habe. Ilvesed olid väga väsinud ja kolm ilvest magasid, neljas aga pesi oma keha. Jaapanlastele meeldivad õunad, sest Jaapani makaak õgis õunu nii kus vähe polnud. Nende kannikad olid väga imelikud roosad. Ma ei tea, kas jääkarul on mingi stress, et ta nii palju ringi käib? Peaks talle mingi stressipalli tooma. Mulle tundub, et tiiger on kurt, sest kui ma tegin uuuuuuuuuuuuuuuu!!!!!! siis ta ei liigutanud oma kõrva, nojah, laisk oli ta ka. Karumakaak on nagu vana mees, täiesti inimese koopia, kui me teda vaatasime, siis ta läks oma trellide külge ja väristas neid, nagu tahaks ta sealt välja. Elevant on ikka jõuline loom, ta tegi ikka10-sentrimeetrise läbimõõduga palgi katki ja kragises nii kuis vähe polnud.
Oskar
Loomaaed
KESK HIINA GORAL: goral on imearmas ja goralile meeldib olla kõrgel. Tal on väiksed sarved ja pole hullu, tai se on ka väike. Ta silmad helgivad ja säravad. Ma arvan , et kui ma oleks goral, siis ma oleks väga õnnelik, kuna kõik ütlevad , et ma olen nunnu ja kõike muud veel!!!!!!!!!
FAASAN: faasan on paks ja ta häälitseb nagu kass. Aga ta on muidu ilus ja pea on tal isegi väiksem kui ta enda keha, see on natsa imelik. Keha on nagu tingikujuline. Kui Johanna pildistama hakkas, puges faasan põõsa taha ja ei tulnud välja, ta kardab siis väga välku. Ta ei liigu eriti, nii tean mina, kuna kui me läksime teda uurima, ei liikunud ta mitte üks raas.
KAAMLID: kaamlil on kaks mügarat, mõndadel on ainult üks, seda ma ei tea, aga ma arvan, kuna isastel on üks mügar ja emastel on kaks mügart selja peal. Kaamlitel on alati suu ammuli ja muidu on kaamel väga rahulik loom. Ma tahaks väga kaamli peal sõita . Ja mul on veel üks tähelepanek, et nende saba liputab nagu lipp, mis on väga huvitav.
Ja kui me rahulikult kõndisime, me märkasime poole tee peal parte kaklemas, seal oli 4 parti: 3 isast ja 1 emane. Üks emane ja üks isane paaritusid ja kaks parti kaklesid. See oli väga lahe kogemus ja kui ma mingi päev lähen veel loomaaeda, siis ma tahaks veel näha. Aa ja pärast läisid kas isast emase kannul, ma ei tea küll miks, aga ma arvan , et nad tahtsid ka paarituda.
ELEVANDID: elevantidel on küll suured junnid ja nad söövad ka palju pambust, mitu korda päevas. Meie Eesti elevandid isegi tõstavad puutoika posti pihta püsti, aga mitte hästi, kuna see kukus kohe maha. Aga vähemasti teevad meile shoud. Ma olen ise ka elevandi seljas sõitnud ja seal peal on kogu aeg linka-lonka. Aga see on vahva.
KÄNGURUD: kängurud on ka rahulikud loomad. Nad magavad nagu nad oleks surnus. Ma ise lootsin , et näen, kuidas nad hüppavad, aga ei näinud, see oli kahju, et me ei näinud. Ja kahju , et me nägime ainult poegi, tahan ise ka näha emast või isast kängurut. Nad on väga vahvad loomad, isegi kui nad ei liiguta.
Gete
KÜLASKÄIK LOOMAAEDA
Hiir
Loomaaia värava juures askeldab väike pruun hiireke, keda vaevu märgata on. Teised ei pane hiirekest tähele. Ainult mina ja Lily märkame hiirt.
Kured
Toonekurg, kes meid vaatas, tahtis ilmselgelt puurist välja. Valge kurg aga pesi end päris korralikult.
Kitsed
Algul polnud kitsedepuuris ühtegi kitse näha, oli näha hoopis üks vares, kes jalutas seal ringi.
Pärast oli aga kaugel üht karvast kitse näha.
Jaapani õnnekured
Jaapani õnnekure paar istus puuris. Üks lindudest haudus parajasti.
Jakid
Viis jakki seisid oma suures tarandikus. Ülejäänud neli aga lamasid. Ma arvan, et eks jakkidel oli palav, kuna neil oli ju nii suur "jakk" seljas.
Prževalski hobune
Kari kõnnib sirges rivis kord oma maja poole, siis jälle tagasi. Ja nii vähemalt kümme korda
järjest.
Hülged
Loomaaias on parajasti hüljeste basseini puhastamine. Neli hüljest ootavad, millal basseini puhastamine lõppeb ja nende basseini vesi tagasi lastakse. Üks hüljes proovis koguni loomaaia töötaja kampsunit ära varastada.
Lõvid
Emalõvi pikutab oma puuris päikse käes. Isalõvi seevastu liigub ühe koha peal ringi.
Troopikamajad
Troopikamajad olid kahjuks suletud.
Amuuri kass
Amuuri kass pikutas oma majas. Nii, et ainult selg oli näha.
Kährikud
Kaks kährikut olid rahulikult oma puuris ning näitasid ennast.
Amuuri leopardid
Amuuri leopard turnis oma puuris. Teine leopard aga magab rahulikult.
Euroopa naarits
Euroopa naarits jookseb oma puuris ringe. Lily ütles, et meil veab, et me Euroopa naaritsat nägime, kuna nad on ööloomad.
Tiiger
Samuti näeme me tiigrit. Ta on hiiglaslik. Tiiger lihtsalt magab puuris.
Kakud
Enamus kakke lihtsalt logelevad oma puuris.
Harilik ilves
Ilves pikutab oma aseme peal. Ja vaatab aegajalt ringi.
Iris
Siin on asjad, mis loomaaias märkasin.
Kitsi ma ei näinud, need olid kadunud. Aga ainult puuris olevad loomad pole huvitavad, nägin veel, kuidas toidupaluga vares kitse puuri lendas ja siis teisega kaklema läks, seda oli natuke äge vaadata, kuna siis sa saad aru, et loomadel on raskem kui meil ja kui vaesed nad on.
LINNUD
Kui kõndsin mööda valge kure puurist, nägin, mis huviga ta lapsi vaatas, emasel olid vist munad, kuna ta istus oma pesal ja jälgis lapsi suure huviga.
KAKK
Lõpuks möödusin kakkude puuridest, märkasin, kuidas händkakk oma pea täiesti tagurpidi pööras. Seda oli imelik vaadata, kuna ise seda ei oska. Lumekakk oma puuris sellise pilguga, et oleks tegu nõia lemmikloomaga, see on imeline, kuidas need kakud seda suudavad, lumekaku silmad... nende poolkuri pilk pani mind mõtlema, me ei tea neist peaaegu midagi.
JAKK
Jakkidel on paks karv ja see, et nad siis maas lösutavad ja ei viitsi midagi teha, on arusaadav. Aga see on vaid esmapilk, kui ma pärast ühte jakki vaatasin, vaatas ta mulle otsa nagu küsides :“Mida sa tahad?” Pärast märkasin, kuidas ta suur karvane saba liiva õhku lõi ja ise kiikuma jäi.
ILVES
Iga kord,kui ma loomaais olen, ean ma ilveseid külastama, ilvestelemeeldib,kui neid külastatakse. Siis ilveseid jälgides kõndis üks ilves mööda puud üles – alla,kuni mulle otsa vaatas. Olin rabatud, ta silmades oli pilk küides:“Ks sa seda meilt ootadgi!” Äkki ta rääkis minuga, gatahes mul oli väga imelik tunne, teine ilvs istus lihtsalt lae all ja mõnules.
KOTKAD
Ilvese puuri juurest edasi liikudes sattusin käpkotka puuri juurde, kes läks hulluks ja huilgas kõva häälega. Varsti jäi ta vait ja sain teda jälgida, ta oli kaunis ja igatses loodust ta silmis oli see igatsev ja kurb pilk, mul tuli vist isegi pisar silma, nii et jalutasin edasi.
HÜLGED
Külastades hülgeid, ei supelnud nad oma vees, vaid nende puuri puhastati, see oli isegi natuke tore, kuna siis sai vaadata ta saba, mis polnudki selline, nagu ette kujutasin, nad isegi liikusid seal ja pöörasid end selja peale, mida oli naljakas vaadata. Üks hüljes lõbustas end nii, et libistas end mustas vees seljale ja tagasi.
LÕVID
Lõvi naine oli võtnud ja sidunud puu toika taha ja ei tahtnud millegi peale välja tulla. Lõvi aga see eest löstas keset liiva ja nägi välja üldse mitte ohtlik.
EUROOPA NAARITS
Sellest ajast peale, kui sain teada, et Euroopa naarits on meie loomaaias, olen tahtnud teda alati näha . Täna see juhtus, ta tegi mulle au ja näitas end. Kui ma sinna jõudsin, jooksis ta mööda oma puuri ringi ja nägi rõõmus välja, ta mängis oma kurikaga ja jõi vett, seda oli nii huvitav vaadata. Järsku ta märkas mind, kui ta ise oli teises puuri otsas, ta jooksis minu juurde ja ma nägin ta pilku, see oli kurb nagu sooviks öelda: “See on viimane kord!" See oli minu kohtumine naaritsaga ja loodan, et seda juhtub veel.
Need olid märkamised, mis tegin, kui klassiga loomaaias olin.
Lily
ekakk
Habekakk tundus selline lahe vana, kes on täpselt samasugune nagu ROBOT, kes suudab oma pea kahe korra keerata. Habekaku karv tundus justkui 1000000 krooni maksev kallis siidi karv. Lumekakk (lind)
Mulle meeldis l,umekakk kuna tal on ülilahedad VUNTSID moka peal. Lumekakk tundus unine või ta oli unine, seda ma ei tea, aga arvan, et oli siiski unine.
Tiiger (kass)
Tiiger oli kõige uimasem elukas, keda ma nägin, aga mulle tundus, et ta võtab päikest ja mõnuleb oma liivases puuris. Ma panin tiigrile ka nime ( Lõvi Lõrr ).
Pruun kõrvufaasan (lind)
Pruun kõrvufaasan tundus väga armas ja tore linnuke, kellel on erksad värvid.
Hiljem selgus ,et see pruun kõrvufaasan on täielik ANGRY BIRD ( vihane lind ), kes on tegelikult KISKJA.
Karumakaak (ahv)
Karumakaak oli kõige lahedam vana, keda me nägime, kuna ta hakkas järsku laamendama ja tahtis nagu meiega kaasa tulla, aga kahjuks ta ei saanud enda puurist välja.
Orest
Kõigepealt kirjutasin neitsi kurest, ta on põhiliselt valge, ta on huvitav ning ta vaatas mind imestunult. Valge kurg teeb kõva häält. Ida sinilambal on suured sarved ja ta kõnnib uhkelt ringi. Kaljukits poseeris ja vaatas mind. Hülged neil oli igav ja nad tahtsid vett, pärast lösutasid.
Ahvid on intelligentsed ja tahavad õuna, mida osad ahvid maha pudistasid. Guanghol on nagu kaamel, ainult et neil pole küüru. Leopard on täpiline ja kiire ja näeb välja nagu see pilt, ainult tal on täpid. Hüään magab ja püüab tähelepanu saada. Jääkaru teeb moeshoud ehk tuleb oma kambrist välja, demonstreerib, läheb sisse tagasi. Barisball ehk pruun karu istub nurgas ja konutab. Puuma on kaslane ja kollane, kuid on ka musti puumasid. Kährikud on nagu koerad. Tiiger istub ja puhkab. Kängurud võtavad päikest. Aafrika elevant sööb taimi. Kaljukitsed kaklevad. Faasan kõnnib uhkelt. Hõbefaasan uhkustab oma sabaga. Kanaarilind istub ja lösutab põõsa all. Ilves istub päikse käes ja mõtleb elule. Lumekakk seisab ja vahib. Kodukakk on väike ja armas, ta suudab oma peaga ringi ära teha.
Gunnar
Kui täna loomaaias käisime, siis kirjutasin neljast loomast...siin need on.
HÜLJES
Hetkel, kui hüljeste juures olime, siis puhastati nende basseini ja bassein oli veest tühjaks lastud. Nad üritasid seal liikuda, kuid asjatult, nad ei ole loodud ainult maa peale elama ja ei saanud väga hästi hakkama. Nii siis võib järeldada, et hülged on loodud vees elama ja maa peal väga kiiresti ei liigu.
JÄÄKARU
Jääkaru on loomulikult valge ja paksu karvkattega. Jääkaru, mida nägin, kõndis kogu aeg majja ning välja ja nii mitu korda. Keel oli tal kah ripakil ja sain aru, et tal on palav. Tal oli puuris ka bassein, aga miks ta siis sinna ei hüpanud??? Omapärane käitumine.
ELEVANT Carl
Ta oli üle elanud 5 operatsiooni ja Carl´il ei olnud enam võhke. Võhad olid nagu kihvad või sarved ainult, et londi kõrval. Elevant keda nägime, tundus väga vana, sest ta oli väga kortsuline. LUMEKAKK
Need linnud on üleni valged ja suudavad oma pea teistpidi keerata. Kui puuri juurde jõudsime, istusid kaks lumekakku meie poole seljaga. Siis koputasime sõrmega vastu klaasi ning järsku pööras lind näo meie poole, aga ta oli ikka seljaga. Isased on emastest väiksemad ja mustade
täppidega. Eesti vabas looduses lumekakkusid ei leidu.
Lisann
IMETAJAD
Kaamel magab.
Ilves lamab äikese all.
Vööthüään magab oma väikeses puuris.
Jääkaru tunneb igavust oma puuris.
Amuuri leopard käis korraks väljas.
Kubani tuurid mõtlevad oma uhke habemega.
Hülged püüavad vett saada,sest puuri puhastatakse.
Jaapani makaagid tahavad õuna ja lõbustavad oma tegemistega nagu tavaliselt.
Puumal nägin ainult saba,sest talle meeldib vist olla üksi.
Kährikud söövad üksteiselt mutukaid ja imestavad meie üle.
Amuuri tiiger pikutab. Mulle tundub et ta on päris kõhnaks jäänud.
Aafrika elevandid söövad taimi ja ei liigu eriti.
Kängurud ainult pikutavad, nagu neil olekski kavas päev läbi pikutada.
LINNUD
Neitsikurg vaatab imestunult ringi.
Valge kurg tahab inimesi oma maa juurest ära ajada kurja häälega.
Kivikakk vaatab ringi 360 kraadi keerleva peaga ringi.
Soopardid sukelduvad sooja vette ja prääksuvad "Oooooo".
Valgeselg faasan istub põõsa all.
Need olid minu märkamised loomaias !!!
Martin
Hiir
Loomaaia värava juures askeldab väike pruun hiireke, keda vaevu märgata on. Teised ei pane hiirekest tähele. Ainult mina ja Lily märkame hiirt.
Kured
Toonekurg, kes meid vaatas, tahtis ilmselgelt puurist välja. Valge kurg aga pesi end päris korralikult.
Kitsed
Algul polnud kitsedepuuris ühtegi kitse näha, oli näha hoopis üks vares, kes jalutas seal ringi.
Pärast oli aga kaugel üht karvast kitse näha.
Jaapani õnnekured
Jaapani õnnekure paar istus puuris. Üks lindudest haudus parajasti.
Jakid
Viis jakki seisid oma suures tarandikus. Ülejäänud neli aga lamasid. Ma arvan, et eks jakkidel oli palav, kuna neil oli ju nii suur "jakk" seljas.
Prževalski hobune
Kari kõnnib sirges rivis kord oma maja poole, siis jälle tagasi. Ja nii vähemalt kümme korda
järjest.
Hülged
Loomaaias on parajasti hüljeste basseini puhastamine. Neli hüljest ootavad, millal basseini puhastamine lõppeb ja nende basseini vesi tagasi lastakse. Üks hüljes proovis koguni loomaaia töötaja kampsunit ära varastada.
Lõvid
Emalõvi pikutab oma puuris päikse käes. Isalõvi seevastu liigub ühe koha peal ringi.
Troopikamajad
Troopikamajad olid kahjuks suletud.
Amuuri kass
Amuuri kass pikutas oma majas. Nii, et ainult selg oli näha.
Kährikud
Kaks kährikut olid rahulikult oma puuris ning näitasid ennast.
Amuuri leopardid
Amuuri leopard turnis oma puuris. Teine leopard aga magab rahulikult.
Euroopa naarits
Euroopa naarits jookseb oma puuris ringe. Lily ütles, et meil veab, et me Euroopa naaritsat nägime, kuna nad on ööloomad.
Tiiger
Samuti näeme me tiigrit. Ta on hiiglaslik. Tiiger lihtsalt magab puuris.
Kakud
Enamus kakke lihtsalt logelevad oma puuris.
Harilik ilves
Ilves pikutab oma aseme peal. Ja vaatab aegajalt ringi.
Iris
Siin on asjad, mis loomaaias märkasin.
Kitsi ma ei näinud, need olid kadunud. Aga ainult puuris olevad loomad pole huvitavad, nägin veel, kuidas toidupaluga vares kitse puuri lendas ja siis teisega kaklema läks, seda oli natuke äge vaadata, kuna siis sa saad aru, et loomadel on raskem kui meil ja kui vaesed nad on.
LINNUD
Kui kõndsin mööda valge kure puurist, nägin, mis huviga ta lapsi vaatas, emasel olid vist munad, kuna ta istus oma pesal ja jälgis lapsi suure huviga.
KAKK
Lõpuks möödusin kakkude puuridest, märkasin, kuidas händkakk oma pea täiesti tagurpidi pööras. Seda oli imelik vaadata, kuna ise seda ei oska. Lumekakk oma puuris sellise pilguga, et oleks tegu nõia lemmikloomaga, see on imeline, kuidas need kakud seda suudavad, lumekaku silmad... nende poolkuri pilk pani mind mõtlema, me ei tea neist peaaegu midagi.
JAKK
Jakkidel on paks karv ja see, et nad siis maas lösutavad ja ei viitsi midagi teha, on arusaadav. Aga see on vaid esmapilk, kui ma pärast ühte jakki vaatasin, vaatas ta mulle otsa nagu küsides :“Mida sa tahad?” Pärast märkasin, kuidas ta suur karvane saba liiva õhku lõi ja ise kiikuma jäi.
ILVES
Iga kord,kui ma loomaais olen, ean ma ilveseid külastama, ilvestelemeeldib,kui neid külastatakse. Siis ilveseid jälgides kõndis üks ilves mööda puud üles – alla,kuni mulle otsa vaatas. Olin rabatud, ta silmades oli pilk küides:“Ks sa seda meilt ootadgi!” Äkki ta rääkis minuga, gatahes mul oli väga imelik tunne, teine ilvs istus lihtsalt lae all ja mõnules.
KOTKAD
Ilvese puuri juurest edasi liikudes sattusin käpkotka puuri juurde, kes läks hulluks ja huilgas kõva häälega. Varsti jäi ta vait ja sain teda jälgida, ta oli kaunis ja igatses loodust ta silmis oli see igatsev ja kurb pilk, mul tuli vist isegi pisar silma, nii et jalutasin edasi.
HÜLGED
Külastades hülgeid, ei supelnud nad oma vees, vaid nende puuri puhastati, see oli isegi natuke tore, kuna siis sai vaadata ta saba, mis polnudki selline, nagu ette kujutasin, nad isegi liikusid seal ja pöörasid end selja peale, mida oli naljakas vaadata. Üks hüljes lõbustas end nii, et libistas end mustas vees seljale ja tagasi.
LÕVID
Lõvi naine oli võtnud ja sidunud puu toika taha ja ei tahtnud millegi peale välja tulla. Lõvi aga see eest löstas keset liiva ja nägi välja üldse mitte ohtlik.
EUROOPA NAARITS
Sellest ajast peale, kui sain teada, et Euroopa naarits on meie loomaaias, olen tahtnud teda alati näha . Täna see juhtus, ta tegi mulle au ja näitas end. Kui ma sinna jõudsin, jooksis ta mööda oma puuri ringi ja nägi rõõmus välja, ta mängis oma kurikaga ja jõi vett, seda oli nii huvitav vaadata. Järsku ta märkas mind, kui ta ise oli teises puuri otsas, ta jooksis minu juurde ja ma nägin ta pilku, see oli kurb nagu sooviks öelda: “See on viimane kord!" See oli minu kohtumine naaritsaga ja loodan, et seda juhtub veel.
Need olid märkamised, mis tegin, kui klassiga loomaaias olin.
Lily
ekakk
Habekakk tundus selline lahe vana, kes on täpselt samasugune nagu ROBOT, kes suudab oma pea kahe korra keerata. Habekaku karv tundus justkui 1000000 krooni maksev kallis siidi karv. Lumekakk (lind)
Mulle meeldis l,umekakk kuna tal on ülilahedad VUNTSID moka peal. Lumekakk tundus unine või ta oli unine, seda ma ei tea, aga arvan, et oli siiski unine.
Tiiger (kass)
Tiiger oli kõige uimasem elukas, keda ma nägin, aga mulle tundus, et ta võtab päikest ja mõnuleb oma liivases puuris. Ma panin tiigrile ka nime ( Lõvi Lõrr ).
Pruun kõrvufaasan (lind)
Pruun kõrvufaasan tundus väga armas ja tore linnuke, kellel on erksad värvid.
Hiljem selgus ,et see pruun kõrvufaasan on täielik ANGRY BIRD ( vihane lind ), kes on tegelikult KISKJA.
Karumakaak (ahv)
Karumakaak oli kõige lahedam vana, keda me nägime, kuna ta hakkas järsku laamendama ja tahtis nagu meiega kaasa tulla, aga kahjuks ta ei saanud enda puurist välja.
Orest
Kõigepealt kirjutasin neitsi kurest, ta on põhiliselt valge, ta on huvitav ning ta vaatas mind imestunult. Valge kurg teeb kõva häält. Ida sinilambal on suured sarved ja ta kõnnib uhkelt ringi. Kaljukits poseeris ja vaatas mind. Hülged neil oli igav ja nad tahtsid vett, pärast lösutasid.
Ahvid on intelligentsed ja tahavad õuna, mida osad ahvid maha pudistasid. Guanghol on nagu kaamel, ainult et neil pole küüru. Leopard on täpiline ja kiire ja näeb välja nagu see pilt, ainult tal on täpid. Hüään magab ja püüab tähelepanu saada. Jääkaru teeb moeshoud ehk tuleb oma kambrist välja, demonstreerib, läheb sisse tagasi. Barisball ehk pruun karu istub nurgas ja konutab. Puuma on kaslane ja kollane, kuid on ka musti puumasid. Kährikud on nagu koerad. Tiiger istub ja puhkab. Kängurud võtavad päikest. Aafrika elevant sööb taimi. Kaljukitsed kaklevad. Faasan kõnnib uhkelt. Hõbefaasan uhkustab oma sabaga. Kanaarilind istub ja lösutab põõsa all. Ilves istub päikse käes ja mõtleb elule. Lumekakk seisab ja vahib. Kodukakk on väike ja armas, ta suudab oma peaga ringi ära teha.
Gunnar
Kui täna loomaaias käisime, siis kirjutasin neljast loomast...siin need on.
HÜLJES
Hetkel, kui hüljeste juures olime, siis puhastati nende basseini ja bassein oli veest tühjaks lastud. Nad üritasid seal liikuda, kuid asjatult, nad ei ole loodud ainult maa peale elama ja ei saanud väga hästi hakkama. Nii siis võib järeldada, et hülged on loodud vees elama ja maa peal väga kiiresti ei liigu.
JÄÄKARU
Jääkaru on loomulikult valge ja paksu karvkattega. Jääkaru, mida nägin, kõndis kogu aeg majja ning välja ja nii mitu korda. Keel oli tal kah ripakil ja sain aru, et tal on palav. Tal oli puuris ka bassein, aga miks ta siis sinna ei hüpanud??? Omapärane käitumine.
ELEVANT Carl
Ta oli üle elanud 5 operatsiooni ja Carl´il ei olnud enam võhke. Võhad olid nagu kihvad või sarved ainult, et londi kõrval. Elevant keda nägime, tundus väga vana, sest ta oli väga kortsuline. LUMEKAKK
Need linnud on üleni valged ja suudavad oma pea teistpidi keerata. Kui puuri juurde jõudsime, istusid kaks lumekakku meie poole seljaga. Siis koputasime sõrmega vastu klaasi ning järsku pööras lind näo meie poole, aga ta oli ikka seljaga. Isased on emastest väiksemad ja mustade
täppidega. Eesti vabas looduses lumekakkusid ei leidu.
Lisann
IMETAJAD
Kaamel magab.
Ilves lamab äikese all.
Vööthüään magab oma väikeses puuris.
Jääkaru tunneb igavust oma puuris.
Amuuri leopard käis korraks väljas.
Kubani tuurid mõtlevad oma uhke habemega.
Hülged püüavad vett saada,sest puuri puhastatakse.
Jaapani makaagid tahavad õuna ja lõbustavad oma tegemistega nagu tavaliselt.
Puumal nägin ainult saba,sest talle meeldib vist olla üksi.
Kährikud söövad üksteiselt mutukaid ja imestavad meie üle.
Amuuri tiiger pikutab. Mulle tundub et ta on päris kõhnaks jäänud.
Aafrika elevandid söövad taimi ja ei liigu eriti.
Kängurud ainult pikutavad, nagu neil olekski kavas päev läbi pikutada.
LINNUD
Neitsikurg vaatab imestunult ringi.
Valge kurg tahab inimesi oma maa juurest ära ajada kurja häälega.
Kivikakk vaatab ringi 360 kraadi keerleva peaga ringi.
Soopardid sukelduvad sooja vette ja prääksuvad "Oooooo".
Valgeselg faasan istub põõsa all.
Need olid minu märkamised loomaias !!!
Martin
Hülged
Hülged on paksuvõitu. Hetkel puhastatakse nende basseini. Aga nemad on ikka seal sees. Hülged päevitavad kõrvuti. Neid on seal neli. Nad hammustavad ja puksivad üksteist, kui nad mängivad. Nad libistavad ennast üle basseini, kuna puhastajad pesevad seinasid veega. Tahaks olla nendega seal. Neil tundub lahe olevat.
Jääkaru ja jääkaru poeg
Jääkaru ja tema poega ma pildistada ei jõudnud. Aga nägin, kuidas suur jääkaru kõndis paaniliselt mööda puuri ringi. Nagu oleks tal mure südamel. Väike jääkaru oli veel armsam. Kuid temagi käis mööda puuri ringi. Nad olid ilusad valged.
Elevant Carl
Tema oli minu üks lemmikutest. Sealt, kus elevandid õue saavad, olid uksed ikka nii suured, kuna elevandid ise ka sellised. Carl oli halli värvi. Ta sõi rohtu. Ja vahepeal vaatas, mida inimesed seal aia taga teevad.
Me Lisanniga hüüdsime teda, kuid tema ei vaadanud isegi meid. Lisann arvas, et elevant on kurt, kuid tegelikult ta lihtsalt ei kuulnud mind.
Pardid
Pardid äratasid minus kõige rohkem tähelepanu. Nad rääkisid UuuuuuUUUUUUUUUUuuuuuuuuuuuuuuuuUUUUUUUUUUUUuuuuuuu. See oli naljakas!
Habekakk
Habet väga näha ei olnud, kuid muidu lahe tüüp!
Katariina
Neitsikurg näeb välja küll kui neitsi- pikal kaelal ilusad valged suled, aga häält teevad nad nagu pesulauapillid- krrrr ja krrrrrrrrr.
Valge kurg on piiksuva häälega nagu hiir.
Tagakaspia uriaalil on paksud keerdus sarved ning nad on väga rahulikud.
Valgekõht faasan on nagu Johanna kass- paks ja näub.
Emased kaamelid põõnavad, aga üks isane on kui kivikuju ja valvab neid hoolega. Isasel on ainult üks küür. Kõigil kaamelitel on suu ammuli, nagu hakkaks musitama.
Tee ääres märkasime nelja parti -kaks isast võitlesid omavahel emase pärast ja kaks paaritusid. Lõpuks läks paaritunud isane ära, aga teised hakkasid emast taga ajama.See oli päris naljakas!
Ühest elevandist ma ei saanud aru. Ta tõstis suure puupalgi püsti ning lükkas selle jälle pikali ja nii kaks korda järjest.
Tiiger on hirmutavalt suur ja tal on väga pikk keel. Tiiger on harjunud inimestega ja ei tee kisast väljagi.
Amuuri leopard peesitab päikese käes nagu enamus kiskjaid.
Jääkaru otsb rahutuna väljapääsu. Ta on nii hiiglaslik, et temaga küll looduses kokku sattuda ei tahaks.
Hülgebasseinis on vesi ära lastud ja inimesed puhastavad seda. Hülged aga keerutavad end basseinipõhjas.
Kodukitsede pojad on väga armsad ja neil on peast suuremad lontis kõrvad. Valgel kodukitsel on pikk habe.
Ilves tundub väga kaval ja tal on pilus silmad nagu hiinlasel.
Kõrvukrätsil on üks silm lahti teine kinni. Pea keerleb tal nagu kruvi otsas.
Lumekakul on valge karvane nägu ja suured mustad silmad. Ta näeb väga hirmutav välja.
Habekakul on silmad väga lähestikku ja asetsevad sügaval pea sees.
Anna- Mai
Hülged on paksuvõitu. Hetkel puhastatakse nende basseini. Aga nemad on ikka seal sees. Hülged päevitavad kõrvuti. Neid on seal neli. Nad hammustavad ja puksivad üksteist, kui nad mängivad. Nad libistavad ennast üle basseini, kuna puhastajad pesevad seinasid veega. Tahaks olla nendega seal. Neil tundub lahe olevat.
Jääkaru ja jääkaru poeg
Jääkaru ja tema poega ma pildistada ei jõudnud. Aga nägin, kuidas suur jääkaru kõndis paaniliselt mööda puuri ringi. Nagu oleks tal mure südamel. Väike jääkaru oli veel armsam. Kuid temagi käis mööda puuri ringi. Nad olid ilusad valged.
Elevant Carl
Tema oli minu üks lemmikutest. Sealt, kus elevandid õue saavad, olid uksed ikka nii suured, kuna elevandid ise ka sellised. Carl oli halli värvi. Ta sõi rohtu. Ja vahepeal vaatas, mida inimesed seal aia taga teevad.
Me Lisanniga hüüdsime teda, kuid tema ei vaadanud isegi meid. Lisann arvas, et elevant on kurt, kuid tegelikult ta lihtsalt ei kuulnud mind.
Pardid
Pardid äratasid minus kõige rohkem tähelepanu. Nad rääkisid UuuuuuUUUUUUUUUUuuuuuuuuuuuuuuuuUUUUUUUUUUUUuuuuuuu. See oli naljakas!
Habekakk
Habet väga näha ei olnud, kuid muidu lahe tüüp!
Katariina
Neitsikurg näeb välja küll kui neitsi- pikal kaelal ilusad valged suled, aga häält teevad nad nagu pesulauapillid- krrrr ja krrrrrrrrr.
Valge kurg on piiksuva häälega nagu hiir.
Tagakaspia uriaalil on paksud keerdus sarved ning nad on väga rahulikud.
Valgekõht faasan on nagu Johanna kass- paks ja näub.
Emased kaamelid põõnavad, aga üks isane on kui kivikuju ja valvab neid hoolega. Isasel on ainult üks küür. Kõigil kaamelitel on suu ammuli, nagu hakkaks musitama.
Tee ääres märkasime nelja parti -kaks isast võitlesid omavahel emase pärast ja kaks paaritusid. Lõpuks läks paaritunud isane ära, aga teised hakkasid emast taga ajama.See oli päris naljakas!
Ühest elevandist ma ei saanud aru. Ta tõstis suure puupalgi püsti ning lükkas selle jälle pikali ja nii kaks korda järjest.
Tiiger on hirmutavalt suur ja tal on väga pikk keel. Tiiger on harjunud inimestega ja ei tee kisast väljagi.
Amuuri leopard peesitab päikese käes nagu enamus kiskjaid.
Jääkaru otsb rahutuna väljapääsu. Ta on nii hiiglaslik, et temaga küll looduses kokku sattuda ei tahaks.
Hülgebasseinis on vesi ära lastud ja inimesed puhastavad seda. Hülged aga keerutavad end basseinipõhjas.
Kodukitsede pojad on väga armsad ja neil on peast suuremad lontis kõrvad. Valgel kodukitsel on pikk habe.
Ilves tundub väga kaval ja tal on pilus silmad nagu hiinlasel.
Kõrvukrätsil on üks silm lahti teine kinni. Pea keerleb tal nagu kruvi otsas.
Lumekakul on valge karvane nägu ja suured mustad silmad. Ta näeb väga hirmutav välja.
Habekakul on silmad väga lähestikku ja asetsevad sügaval pea sees.
Anna- Mai
Kreeta habekits oli alguses majas, lõpuks tuli välja ja läks tagasi. Metssiga magas väljas, otse maja taga varjus. Mangabeid lõpetavad alles lõunat ja lutsivad oma näppu. Lõvi poseerib ja poseerib ja poseerib ning jõllitab teisi. Hülge puuri puhastatakse. Nad ise on seina ääres niimoodi, et neid pole näha. Üks hüljes hakkas teisi hammustama. Kaks makaaki kraaklevad. Üks neist otsib kirpe. Ta magab ja hammustab. Kaks tüüpi tegid plaksu.
Johann
Johann
reede, 22. aprill 2011
Rõõmsat tegutsemist oma loomaaiaga, armas Lily!
Lily loomaaed
Lily on üks rõõmurull,
ujulas teeb sull-sull-sull.
Lilyl kodus loomaaed,
neid tuleb juurde kogu aeg.
Tsintsut Pontukal näitab,
ise oma õde paitab,
ema köögis aitab,
õues aina ringi matkab.
Kodus kooki valmistab
ja pruuni torti tükeldab.
Lily „Videviku“ fänn,
kellel maal suur tall.
Lily on meil rõõmupomm,
suus tal magus pulgakomm.
Lily kodu kaunistab Mai maalitud lillepott.
Lily on üks rõõmurull,
ujulas teeb sull-sull-sull.
Lilyl kodus loomaaed,
neid tuleb juurde kogu aeg.
Tsintsut Pontukal näitab,
ise oma õde paitab,
ema köögis aitab,
õues aina ringi matkab.
Kodus kooki valmistab
ja pruuni torti tükeldab.
Lily „Videviku“ fänn,
kellel maal suur tall.
Lily on meil rõõmupomm,
suus tal magus pulgakomm.
Lily kodu kaunistab Mai maalitud lillepott.
Kuldse Triangli viimane voor
Eelmise nädala esmaspäeval kogunesime taas aulasse kontserdile, käes oli Kuldse Triangli viimane voor, mis mõeldud solistidele. Tiia, kes võttis osa kõikidest voorudest, esines Piret Ripsi lauluga "Õnn". Kaunis oli, aitäh Sulle, armas Tiia!
Inglise keele pärastlõuna
Eelmise nädala kolmapäeval kuulasime, rääkisime, esinesime ning mängisime inglise keeles. Meil oli külas õpetaja Parry, kes rääkis oma koduriigist, Ameerika Ühendriikidest. Aulas lustisime sketśide, play backi ning mängude taksti. Klassis jõudsime veel oma teadmisi proovile panna ning päeva lõpetasime tassikese teega. Aitäh õpetaja Pillele, kes selle pärastlõuna meile korraldas.
Eelmise nädala kolmapäeval kuulasime, rääkisime, esinesime ning mängisime inglise keeles. Meil oli külas õpetaja Parry, kes rääkis oma koduriigist, Ameerika Ühendriikidest. Aulas lustisime sketśide, play backi ning mängude taksti. Klassis jõudsime veel oma teadmisi proovile panna ning päeva lõpetasime tassikese teega. Aitäh õpetaja Pillele, kes selle pärastlõuna meile korraldas.
Kavalat õnne, armas Norsu!
Unine õnn
Autor Unine Tänavapoiss
Unimüts Norsu tunnis magab,
sel ajal õues lund sajab.
Midagi talle vastu kajab,
mida pole üldse vaja.
Norsu uniselt laagrit ootab,
paipoiss olla tõotab.
Alati võtta põuest anekdoot
ja suul kõlab tänavapoisi noot.
Käed taskus tarkust jagab,
lotopalle kavalusega segab,
õnn tal aga voodis lamab.
Autor Unine Tänavapoiss
Unimüts Norsu tunnis magab,
sel ajal õues lund sajab.
Midagi talle vastu kajab,
mida pole üldse vaja.
Norsu uniselt laagrit ootab,
paipoiss olla tõotab.
Alati võtta põuest anekdoot
ja suul kõlab tänavapoisi noot.
Käed taskus tarkust jagab,
lotopalle kavalusega segab,
õnn tal aga voodis lamab.
Normani kodu kaunistab Nelli maalitud lillepott.
kolmapäev, 13. aprill 2011
Kuldne Triangel - ansamblite voor
Esmaspäeva hommikul sattusime täispikale kontserdile - toimus Kuldse Triangli ansamblite voor. Osavõtjaid oli rohkesti ja meilgi olid oma numbrid. Türdukutelt üks imeilus inglilaul ning artistlik muusikalugu, poisid mõtisklesid Pariisi tänavapoistena lavalaudadel. Kiidusõnad lauljatele ja õpetaja Helerinile!
Esmaspäeva hommikul sattusime täispikale kontserdile - toimus Kuldse Triangli ansamblite voor. Osavõtjaid oli rohkesti ja meilgi olid oma numbrid. Türdukutelt üks imeilus inglilaul ning artistlik muusikalugu, poisid mõtisklesid Pariisi tänavapoistena lavalaudadel. Kiidusõnad lauljatele ja õpetaja Helerinile!
Keerlevat jagamist, armas Paul!
Keerlev Paul
Paul mänguasju jagab,
Paul sõjaasju jagab,
spinnerid kaisus magab
ja teistega neid jagab
ja jagajaga jagab
ja siis jälle natuke magab.
Lioniga mängib,
hoiab teda sängis.
Paul Hispaanias ujub,
see tal hästi sujub.
Mata tehte üle kõhkleb
ja elu üle järele mõtleb. 
Pauli kodu kaunistab Oskari maalitud lillepott.
teisipäev, 12. aprill 2011
Loodusmuuseumis
Eelmise nädala neljapäeval veetsime koolipäeva muuseumides tegutsedes. Hommikul seadsime sammud Loodusmuuseumisse, kus meil oli kivimite ja kivististe tund. Uurisime kivimeid mikroskoobiga, luubiga, naelagagi proovisime kivi kõvadusastet. Mõõtsime kivistisi ja proovisime ära arvata, mis eluka või taimega tegu on. Paarile maavarale viskasime pilgu peal ning katsetasime, kas põlevkivi ikka põleb. No põleb küll. Kui olime uurimise lõpetanud, viskasime pilgu peale püsiekspositsioonile ning kõdunemisnäitusele. Muuseumi õues kinnitasime keha ning seadsime sammud Kivikambrisse.
Eelmise nädala neljapäeval veetsime koolipäeva muuseumides tegutsedes. Hommikul seadsime sammud Loodusmuuseumisse, kus meil oli kivimite ja kivististe tund. Uurisime kivimeid mikroskoobiga, luubiga, naelagagi proovisime kivi kõvadusastet. Mõõtsime kivistisi ja proovisime ära arvata, mis eluka või taimega tegu on. Paarile maavarale viskasime pilgu peal ning katsetasime, kas põlevkivi ikka põleb. No põleb küll. Kui olime uurimise lõpetanud, viskasime pilgu peale püsiekspositsioonile ning kõdunemisnäitusele. Muuseumi õues kinnitasime keha ning seadsime sammud Kivikambrisse.
Kivikambris
Kivikambris saime õdusas keskkonnas lasta oma loovusel lennata. Meisterdasime kividele talismani. Kel soovi, sai neid mitugi valmis nikerdada. Oli väga kodune ja rahulik õhkkond. Saime kiita, et olime loomingulised :)
Kivikambris saime õdusas keskkonnas lasta oma loovusel lennata. Meisterdasime kividele talismani. Kel soovi, sai neid mitugi valmis nikerdada. Oli väga kodune ja rahulik õhkkond. Saime kiita, et olime loomingulised :)
pühapäev, 10. aprill 2011
Magusaid hommikuid, armas Karl!
Positiivne IT Karla
autor Positiivne DigiKala
Karla - väike mõnus sell -
endal käe peal alati kell.
Karla - positiivne mees -
ise istub arvuti ees.
Käib arvutiprofessori juures,
ise arvuti sees luures.
Aina mängib Stari,
ise jalutab puhvi paaris.
Karla suure koogi tõi,
ise selle ära sõi.
Karla-Kala ujub nagu kala,
endal kõhus tordipala.
teisipäev, 5. aprill 2011
Armas Margaret - mölla koerte ja sõpradega!
Margaret ja teised veel
Margaret – see rõõmus sell,
kellel maitseb kissell.
Kooli tuleb iga kell
ja tal sõbraks tore Nell.
Marks spitse kohendab
ja mata ülesandeid lahendab.
Numbreid aina vähendab,
lõpuks neid ka suurendab.
Kodus sõbraks veeb,
köögis muna keeb.
Ujub delfiini moodi -
selleks ta ju loodi.
Vahel mõtleb kooliteel:
saaks A-sid veel ja veel,
läheks koju, magaks voodis,
aga koer – see ootab kuudis. 
Margareti kodu kaunistab Pauli maalitud lillepott.
Margareti kodu kaunistab Pauli maalitud lillepott.
Instrumentalistid Kuldsel Trianglil
Sel esmaspäeval algas igaaastane muusikakonkurss Kuldne Triangel. Esimesena astusid publiku ette instrumentalistid. Meie klassist rõõmustasid kuulajaid reipa viiulilooga Tiia, kauni klaveripalaga Katariina ning põneva omaloominguga klaveril Robert. Aitäh teile! Jääme ootama järgmist esmaspäeva, mil publiku ette astuvad ansamblite koosseisud.
Sel esmaspäeval algas igaaastane muusikakonkurss Kuldne Triangel. Esimesena astusid publiku ette instrumentalistid. Meie klassist rõõmustasid kuulajaid reipa viiulilooga Tiia, kauni klaveripalaga Katariina ning põneva omaloominguga klaveril Robert. Aitäh teile! Jääme ootama järgmist esmaspäeva, mil publiku ette astuvad ansamblite koosseisud.
Tellimine:
Postitused (Atom)