Pasknäär akna taga

Neljapäeval tiirutas meil akna taga pasknäär. Meie aga kandsime ette uurimustöid loomade kohta. Kõige rohkem oli uuritud rebast, meie tähelepanu köitsid veel hunt, metssiga, karu, jänes, orav, koduhiir, kiilid ja koer. Oli uhkeid plakateid, põhjalikke uurimusi, vahvaid pilte. Põnev! Kui tööd tutvustatud, tulime pildile ja moodustasime loomariigi.

Uurimustööde esitlused

Vastlapäev Vabaõhumuuseumis

Täna hommikul tutvustasin meile Johanna ja Tiia oma reisilt kaasa toodud suveniire. Johanna kogus neid Kariibi mere saartelt ja Tiia Tenerifelt. Johanna pakkus kommi ka. Nora käis aga eile Vabaõhumuuseumis vastlapäeva pidamas ja tuli sealt tagasi viikingiga. Ka meie seadsime oma sammud peale sööki Vabaõhumuuseumisse, et tutvuda seal vastlapäeva mängudega: juhtisime pimedat hobust, härjad pidid koos jooksma, siga tuli karja ajada, ka kotis hüpata ja ajasime laiskuse välja. Sõit hobureega, vastlakukli maiustamine ja vurri keerutamine, ei unustanud neidki kombeid. Ja lõpuks ennustasime veel kontide ja kutsika abil, kes leiab esimesena peigmehe, kes pruudi. Ilmataat oli taas meiega, kinkides meile kauni päeva.

Palju õnne, armas Eestimaa!

Esimesed külalised on presidendi vastuvõtuks valmis

Ilus ja armas päev

Täna oli meil koolis kohe hästi armas olla, pidasime ju Eestimaa sünnipäeva. Hommikul saime kokku oma riigikaaslastega, et viktoriinil osaleda. Vahepeal olime klassiperega klassis ja rääkisime Eesti lipu ja Eesti Vabariigi sünniloost. Seejärel mekkisime hernesuppi ja mugisime vastlakukleid. Pidulik ja kodune aktus, mille lõpus lennutasime taevasse õhupallid soovidega Eestimaale. Veidi jäi veel aega, et valmistada ette esimesed külalised presidendi vastuvõtuks. Enne meisterdama hakkamist pakkusid Nora ja Nell meile reisilt kaasa toodud komme. Aitäh! Vahepeal külastas meid akna taga rähn. Ja oligi aeg koju kõndida, et homme pikad vastlaliud sõita.

Eestimaa omalooming

Enne vaheaega meisterdasime ja kirjutasime Eestimaast. Sättisime näituse üles, tutvustasime oma töid klassikaaslastele ja valisime oma lemmiktöö. Meie klassist laste otsus oli, et sel aastal väärib äramärkimist Johanni Eestimaa mäng. Palju õnne! Ja aitäh kõigile, tööd on tõesti vahvad!

Head sõbrapäeva, armsad sõbrad kaks põhhist, ja mõnusat vaheaega!

Taluperede tööd ja tegemised

Eile alustasime päeva koorilaulu prooviga. Harjutasime koos esimese klassi tegelastega, nii et lava sai meid kohe päris täis. Peale vaheaega vaja ju aktusel heas vormis olla.
Kui laulud lauldud, seadsime sammud Vabaõhumuuseumi poole. Teekond Kuie koolini oli päris lõbus. Liikumisviis libedal teel oli nii püsti, käpuli kui ka kõhuli. Jõudsime aga õnnelikult kohale. Alguses arutasime ringis ome pereliikmete üle. Kel oli neid kolm, kel viiskümmend kolm. Kes luges pereliikmeks vaid kodus elavad inimesed, kes kalad ja klassikaaslased.
Päeva teema oli meil aga talupered ja nende toimetused. Jagasime end kaheks talupereks ja kõik said endale arutelu käigus rollid. Kes oli peremees, kes perenaine, kes perelaps, kes vanaperemees, kes sulane, kes tüdruk. Ka vanused ja nimed tuli endale valida. Kui rollid käes, leidsime endale ka kostüümid selga.
Meil said kokku Uuetoa ja Pulga talu. Talupered tutvustasid oma liikmeid ja nende unistusi teisepere rahvale. Uuetoa talu unistas jõukast talust ja igal pereliikmel oli veel ka oma unistus. Neil oli seal ka jama katusega, mida pidevalt parandada tuli. Pulga talu soov oli, et nende pereliikmed terved oleksid. Pulga talus võitlesid sulane ja vanem perepoeg tüdruku pärast, kes aga sootuks Saaremaale sõita soovis, sest seal on ilus loodus.
Selle aja peale olid kõhud tühjaks läinud ja aeg oli sammud kõrtsi poole seada. Pulga talu perepoeg ja sulane arvasid, et kõrtsi ees tuleks ka üks kaklus maha pidada. Kõrtsis olid meile laua katnud Nora ema ja isa. Aitäh!
Kõhud täis, aga meil veel tööd tegemata. Läksime aga Pulga tallu, kus ootas meid vanaperenaine Liisa. Igaüks sai oma tööotsa nagu talus ikka. Lõng tuli kerida, taluesine lumest puhtaks pühkida, kartulid koorida, noad teritada, puud saagida, linnumaja kokku klopsida ja ka lugeda ning rehkendada. Saime kenasti hakkama. Nüüd veel mängud ja jõukatsumine kahe talupere vahel. Meespere oli tugevam Pulga talus, naispere aga nobedam Uuetoa talus. Täpseima silmaga oli aga Pulga talu perepoeg, no ta käis ka jahil.
Jätsime Vabaõhumuuseumi rahvaga heade jällenägemisteni ning libisesime liugu lastes kooliõuele. Jõudime veel maha pidada sõbrapäeva lumevõitluse metsa all luurates, siis kommid põske, ja vaheajale.

Meie kiireimad suusarajal

TÜDRUKUD

I koht HEDE

II koht MARGARET

III koht KATARIINA

POISID

I koht NORMAN

II koht ROBERT

III koht GUNNAR

PALJU ÕNNE, SUUSAÄSSAD!

Üks päev koolis

Täna oli meil vastupidavustrenn. Lahendasime väikestes keskustes töölehti, milles sai lugeda, arvutada, küsimustele vastata ja õpitut töövihiku abiga meelde tuletada. Tekstid olid loomade teemal. Saime päris hästi hakkama. Kel valmis, jõudis veel sudokude maailma sukelduda.

Enne alustamist näitas aga Annabel meile kingitusi oma tädilt ja Iris tutvustas spanjelite tõuge. Päeva lõpetasime mõnusalt lugemispesas Puhhi lugusid kuulates. Täna siis sedasi.

Erilinnad

Eelmisel nädalal kortsutasime paberi, leidsime murdejoonte abil kujundid ja kujundidest võlusime välja linnad. Meie linnad said endale ka põnevad nimed, aga vat neid peate uudistama tulema näitusesaali.

Mõtlesime ka oma kodu peale ja rääkisime temaga. Kolm lugu ka siia kirja.

Koduke, kas me oleme sind hästi hoidnud? Jah, tunne on küll selline, et olete. Koduke, aga me ju reisime palju, mis tunne sul siis on? Ma igatsen teie järele, ma tahaksin hirmsasti teiega kaasa tulla. Kuule, koduke, kas sa võiksid mulle rääkida, kuidas sulle meeldib minu tuba? Ma arvan, et sa tegid väga hea valiku. Aga, koduke, kas sul oli kõdi ka, kui sind värviti? Kohutavalt kõdi oli, ma oleksid võinud naerust lõhki minna. Johanna

Kui vana sa oled, maja? Seitse saan mais. Kas sa oled rõõmus? Jah, ma olen. Mis sind rõõmsaks teeb? Kerkimine. Kas sa jälgid mind? Jah, ma näen, kuidas sa mängid ja magad ja ärkad. Norman

Minu maja sünnipäev

Ühel päeval otsustasin hakata lobisema oma majaga. Läksin õue ja istusin trepile. "Millal on sinu sünnipäev?" küsisin temalt. "Sündisin ammu-ammu enne sind," vastas maja. "Täpselt ei mäletagi." "Aga millal sa enda sünnipäeva pead?" imestasin mina. "Iga kord kui minu peres on kellelgi sünnipäev." "Kas sul kurb ei ole niimoodi elada?" uurisin mina. "Ei ole kurb. Sest alati olete te rõõmsad ja siis olen mina ka." Nüüd tean, millal on minu maja sünnipäev. Nora

Suusavõistlus

Täna käisime Külmaallikal võidu kihutamas. Võtsime end koolimaja ees ritta, vurasime bussiga kohale, suusad alla, numbrid selga, ja läkski lahti. Rajale pääsesime kümnestes kampades. Küll oli juba stardis kukkumist ja jätkus seda rajalegi, kellel tulid suusad alt, kellel läksid püksid lahti. Kõige tähtsam aga - kõik jõudsime finiśisse - rõõmsad ja õnnelikud. Pärast jõudsime veel veidi mänguväljakul mängida ja lumest ronimisseina uudistada. Bussis tikkus mõnus väsimus kontidesse. Vahva päev oli! Hurraa, suusasportlased!

Peale etendust

Eile käisime teatris "Kuldvõtmekest" vaatamas. Imeilus etendus! Rääkisime pärast klassis etendusest ja mängisime pildile tulemise mängu. Igaüks valis ise, kes või mis ta etendusest on. Kõik tegelased olid olemas, aga ka kulissid, keelatud laulu sõnad, Buratino nina, Carabas Barabasi habe jne, jne. Küsige osalejatelt täpsemlat! Aga kui õpetaja ütleb: "Aias sadas saia." Mis siis tegelikult peab kirjutama?

Homme lähme teatrisse! Teatris on hea ja soe!

Kuldvõtmeke ehk Buratino senitundmatud seiklused

Autor ja lavastaja Jevgeni Ibragimov
Kunstnik Lucia Škandikova (Tšehhi)
Valguskunstnik Laurent Maljean (Prantsusmaa)
Helilooja Jaak Sooäär
Laulutekstide autor Jaan Pehk
Tõlkija-konsultant Rein Agur
Lauluõpetaja Kaire Vilgats

Uusversioon pika ninaga puupoisi Buratino lugudest, kes koos armastatu Malvina ja sõber Artemoniga püüab vabastada oma kodulinna Carabas Barabasi hirmsa ikke alt.

***

seda lugu pole kuulnud keegi veel

kuigi tuttav on meloodia

astu sisse sõber ja koos vaatame

kuhu muinasjutt meid täna viib

mõni jalutab ja mõni kiirustab

igaüks on kusagile teel

selle buratino suured seiklused

pole raamatusse jõudnud veel

seda lugu pole kuulnud keegi veel

kuigi tuttav on meloodia

meie buratino suured seiklused

pole raamatusse jõudnud veel

***

Mängivad Taavi Tõnisson, Kaire Vilgats, Andres Roosileht, Anti Kobin, Toomas Kreen, Liivika Hanstin, Vahur Keller, Jevgeni Moiseenko, Pavel Šnjagin, Tiina Tõnis, Laura Nõlvak, Agnes Aaliste, Tarmo Männard või Venno Loosaar.

Mida talv teeb ja toob?

Eelmisel nädalal lugesime Henno Käo lugu "Andekspalumise lilled" ja pöörasime tähelepanu sellele, kuidas kirjamees talve kirjeldab. Proovisime ka ise moodustada lauseid, mida talv teeb. Saime sule libisema. Siin meie kirjutised on, vahvad ja kaunid.

Ükskord tuli talv. Kui ta tuli, võlus kokku maa ja mered. Mered olid paksu jääga kood. Maale pannud paksud lumevaibad ja kuuskedele soojad sallid ja mütsid. Aga midagi oli puudu? Loomad, loomadele peab panema kaitsevärvi. Karl Oskar

100 lumetükki tuleb rõõmsalt vatina taevast alla. Sädeleva kristallina mõnusalt alla, maalides ilusa maa. Oskar

Talv tuleb siis, kui ise heaks arvab. Enne oli õues porine ja sogane. Talv pani käe vette ja vesi jäätus. Katariina

Tuhat lumetüdrukut ja lumepoissi kukuvad lumevarjudega taevast alla. Paul

Alla tantsivad tuhanded lumehelbed. Kui nad on alla jõudnud, moonduvad nad ühiseks suureks Jetiks. Tantsivaid lumepoisse saab üha rohkem ja rohkem. Kui päike vuhiseb pilve tagant välja, siis lumi sillerdab juskui jääkristall. Nell

Talvel liugleb taevast alla kaunist pehmet vatti. Meri on ennast jäätanud. Eks temagi taha osa saada talve uuest moest. Talv joonistab aknale võrratuid lilli. selliseid poest ei saa. Öösel helgiva dtähed lumele ning tundub, et lume asemel on puhas hõbe! Johanna

Talv tuli üle merede ja järvede ja jäätas kõik. Hommikuks oli talv maha pannud valge lumevaiba. Puud said endale valged pehmed vatimütsid. Talv jookseb ümber meie maja. Lisann

Viksed õrnad lumehelbed langevad maapinnale. Puudel on lumekuued. Talv jookseb üle tiigi ja jäätab selle. Hede

Talv jookseb ringi, jääpurikad taskus. Lumehelbed tantsivad õhus. Talv on tulnud ja toonud langevad lumehelbed, libisevad liuväljad, looklevad suusarajad. Talv uisutab järvede jääl. Mai

Taevast langeb miljoneid väikseid lumehelbeid. Jõgesid ja järvesid katab jää. Puud ja põõsad saavad valged mütsid. talv maalib akendele lilled. Talv jookseb mööd ilma ringi. Nora

Talv külmutab kristallhelidega maid. Mõned loomad poevad oma ema kaissu. Taevast langevad lumemütsid puudele ja põõsastele. Kõik taimed lähevad tuttu. Hõbelilledel on hõbedane läikivus. Tiia

Talv viskab miljon vatti, lumevatti, millel on ju mitu valget tükki. Jõed ja järved on jääs, see on võlujää, sest seal on miljon jääpeeglit sees. Georg

Talvel sajab tuhandeid kauneid lumehelbeid. Talvel saab terve maa pehme lumevaibaga kaetud. Talvel on jääsillad. Margaret

Talv laob ilusadi härmatisevaipu. Ja siis laob ta 1 000 000 lumepilve üle taeva, millest langevad sajad lumehelbed langevarjudega maale. Nüüd võlub talv akendele kristallvalged lilled. Robert

Talv ehitab öösel hangesid ja maalib kauneid jäälilli akendele. Lumehelbed hüplevad pilvedel ja laskuvad alla. Puudel on talvekasukad seljas. Annabel

Talv kihutab põhjatuule otsas ringi. Talv kohendab priskeid lumepilvi taevasse. Öösel jäätab talv järved ja uisutab seal ringi. Martin

Talvel tantsivad õues miljonid lumehelbed. Talv võlub akendele imeilusad jäälilled. Talv katab kinni nii järved kui jõed. ja võlub ka ilusat härmatist. Kõige ilusam vaatepilt on siiski jääpurikad. Iris

Talv ehitab miljoneid jääpurikaid majadele. Talv jookseb, purikad peas. Norman

Talvel on kõik kohad läikivat jääd täis. Talvel on puudel valged mütsid. Talv maalib ilusaid lumelilli. Talvel on kaks miljonit lumehelvest. Fredy

Talv teeb lastekestele rõõmu. Talv toob paksu lumekese maha. Talv külmutab maailma ära. Talv härmatab kõik aknad. Gunnar

Talv, ära ise ära külmu. Jää on libe, aga talvel on palju jääpurikaid talla all, muidu kukub ja siis ei jõuagi kõikjale. Karl

Taevast sajab õrna lund. Maapinnal tantsivad lumehelbed. Talvel on taskud nohu ja köha täis. Johann

Talv maalib akendele kauneid lilli. Talv sätib murule läikiva härmatise. Talv tuleb, lumi maas ja põhjatuul näitab teed. Talv sätib jäätelliskivid jõgede ja järvede peale. Lily