Lumi sulas lörts-lörts-lörts, nii elu seest on läinud. Jääpurikas läks lirts-lirts-lirts, nii tagasi ei ta tule. Kosed kill-koll alla, ei jää enam neid tüüta. See on see kevadpäev, kus karu koske näeb. Puuk, see koera karva ei unusta. Kevad käes, üle mäe kõlab lindude laul:"Sirr-sirr-sirr, kus on Mir?" Kannikesed üle mäe, need on Eesti kevadväed.
Georg

Kevad läheneb jooksujalu. Lumi nutab väga palju. Aga jääpurikad kardavad seda uhket rohtu, mis päikese käes peesitab, nii et pissivad püksi. Puupreili ütles, et tema hakkab varsti moodi vahetama. Lumikellukesed kahtlevad veel, kas pista oma pea välja. Julgemad lilled teevad seda ja saavad nohu. Oma asju ajavad veel paljud tegelased. Liblikad sätivad end stardivalmis, karu teeb esimese ringutuse, kuldnokkadel tööd kui palju, vaja ju teatada, et kevad on käes.
Johanna

Kevad on väga ilus, aga selles on ka kurba. Näiteks heinakõrred kuulutavad lumele võitluse. Lumi tavaliselt kaotab ja hakkab nutma. Ta nutab ja kahaneb. Sellel ajal saavad karud kevadekutse, nad võtavad riidest lahti ja hakkavad päevitama. Murul kimavad tuhanded putukad ja taevalaotus on putukaid täis.
Johann

Kevad kõndis ringi ja vaatas, kas kuskil saab midagi kevadisemask muuta. Ta nägi ühte lille, mis tahtis lume alt välja tulla. Ta aitas teda. Ta tõmbas ühe vihmapilve ja lasi sel vett puistada lillekese peale. Tigu võttis tolmusest kapist oma isa-isa-isa-isa-isa binokli ja läks kevadlilli vaatama. Sipelgas laulis: "Kevad käes, kevad käes, varsti jooksen särgiväel!"
Katariina

Lumememm on aia ääres kössi vajunud. Ta paistab päris kurb ja väike välja. Linnud siristavad ja lõõritavad kõvasti ja see teeb lumememme natuke rõõmsamaks. Murul kihutavad õnnelikud putukad. Karu Mati nägi aknast, et kevad on käes ja käpikud ja kasukad lendasid teise nurka. Päikesel on juba päikeseprillid peas. Päev muudab moodi, kui kevad on käes.
Nora

Lilled ärkavad talveunest. Ussid võtavad end riidest lahti. Karud lähevad õue jalutama. Loomad hakkavad mängima peitust. Lindudel on lauluvõistlus:"Plinn-plinn-plõnn, kevad käes-käes-käes, päike paistab-paistab, rõõmus tuju kõikidel-kõikidel."
Mai

Ma rulluisutasin ja, põmm näoli, nägin, et lumel on vesi ahjus! Lumi ütles: "Oeh, kus keegi veel," ja läinud ta oligi. Meie väike Notsu nopib sirguvaid kannikesi. Ja siis juhtus, et liblikas ja kärbes läksid lahku, aga tuli välja, et see oli Unemati uni, ta unustas panna uneliiva. Kord ka karu mesilinnukesi ajas taga, aga linnud pluristasid uhkelt keelt. Linnuke laulis: "Kuule Mai, kuule Mai, tule õue, tule õue, elektrit pole, elektrit pole!"
Karl

Jääpurikad hakkasid nutma, samuti ka lumi. Jääpurikad nutsid ja nutsid, mõned nendest olid alles pojad. Sinililled kergitasid oma pead rohukõrte vahelt välja ja sosistasid omavahel, et nad loodavad, et nad on ilusad ja lõhnavad hästi. Kevadel hakkavad linnud laulma ja kutsuvad kõik lapsed õue mängima. Isegi koerad hauguvad rõõmust, sest linnulaul on nii ilus.
Lisann

Lumi hakkas päikest kartma ja pissis suurest hirmust maha. Rõhukõrred said lume peale vihaseks, muutsid end hästi kuumaks ja lumi sulas ära. Puud tahtsid juua ja raputasid lume maha ja jõid lume ära. Päike tahab uhkustada ja on kauem üleval. Järv saagib jääd, et kiiremini edasi voolata. Lilled tahavad rohkem tähelepanu saada ja kergitavad end üles. Puuk koputab ukse peale ja kui inimene ukse lahti teeb, hüppab inimese peale ja naudib kevadet.
Martin

Puude lumemütsid sulavad ära ja linnud hakkavad paarilist otsima. Jääpurikad nutavad ja lumememm jääb kõhnaks. Kärbeste kõige tähtsam sündmus on maraton. See toimub karjalaskepäeval. Lepatriinud tähistvad kevade saabumist kevadballiga. Tihane laulab: "Külva, külva Mannikene, kasva, kasva kannikene, et saak tuleks kõva!"
Tiia

Kevad hirmutab jõgedelt ja järvedelt jääsillad. Kevadel saavad jääpurikad nohu. Aprillis komberdavad näljased karud koopast välja. Kevad võtab luua ja pühib minema lumepilved. Kevad maalib aasale värvilised lilled. Dirigendi aeg on kevadel, nüüd laulma paneb nii vares heleda häälega kui ka kaunid laululinnud.
Lily

Lumi lahkus auruna taevasse ja jääpurikad nutsid magavale koerale pähe. Vaher hakkas suurest rõõmust nutma, ta pisarad valguvad ämbrisse, ise seab riime kevade tulekust:
"Kevad tuleb kikivarvul,
puistab kiiri juuksekarvul.
Teeb pika, pika pai,
lumi sulatatud sai."
Jänes värvib munad ja peidab need siis ära. Karu ja siil virguvad. Metsas käib tohutu sigin ja sagin.
Hede

Jänes oli vana kuue seljast võtnud ja uue vastu vahetanud. Jänes hüppas aias ringi, jäi korraks kuulatma ja mida ta kuulis, loomulikult oja vulisemisest, see andis teada kevadest. Karud olid üles ärganud ja otsisid parajasti süüa. Kõik metsloomad kuulsid, kuidas kuldnokkadel käis lauluproov: "Kus on Kaja, Kaja, lubas, lubas uue maja." Kuid korraga jäid kõik loomad taevasse vaatama, sest seal tantsisid liblikad imeilusat tantsu kevadest.
Iris

Lumi oli kurb. Lumi aina sulas ja sulas. Lõpuks ta oligi läinud. Lapsed olid ka kurvad. Kõrred kuulutasid lumele sõja. Lumi lõi põnnama.
Fredy

Lumememmed vajusid kurbusest lömmi. Kosed hakkasid laulma. Lilled ajavad end sirgu ja päevitavad. Liblikad lendavad. Õhus ja murul kihutavad putukad. Linnud istuvad puudeokstel ja annavad inimestele kevadest märku.
Margaret

Karud tulevad koopast välja ja astuvad viimase lume katki. Kärbsed sügavad silmi, unised kärbsed lendavad vastu puud. Sääsed laevad odasid, et verd imeda. Kogu maa istub mõnusasti päikese käes ja soojendab end. Puud riietavad ennast taas roheliseks. Linnud on nagu ooperilauljad, kes võitsid karika, ja laulavad rõõmust.
Gunnar

Lumikellukesed on juba pea lume alt välja pistnud. Ühel lumikellukesel oli tänu päikesele pung lahti läinud. Tigu roomab nüüd rahulikult ringi, kärbes on juba oma koopast välja tulnud ja liblikas lendab ja ämblik koob võrku. Lumikellukestel on soe, mis siis, et nad ikka jalgupidi lume sees on, täna on ju kevad!
Karl Oskar

"Plinn,plinn, põnn,
kus laisk poiss Tõnn?
Lubas uue maja,
juba vaja, juba vaja,"
hüüdis varblane. Tõnn pani linnumaja üles ja laiskles edasi. Jäneste munatehases olid jänesed tööl, päev otsa munesid komme, tõi tihane kirja. Karud mürisesid koopast välja. Oli jõudnud kevad.
Norman

Kevad on käes ning karud koperdavad toitu otsima. Karud on toidu leidnud ja räägivad oma menüüst: "Salatiks on nurmenukk ning lihaks kukk, natikene kala ka, ei teeks see paha ka." Lindude koorijuht Senpenstoria juhatab laulu: "Ti, ti, tiu, pi, pi, piu, kevad, kevad. Meil on, meil on vaja pesakasti, ei me muidu lapsi saa." Kaks lepatriinut saavad kokku. Puhh ärkab ja küsib: "Kas mesilinnud on ärganud?"
Robert

"Kevad on ärkamis- ja rõõmuaeg," rääkis õpetaja koolis. Madis tõstis käe ja ütles: "Ja naljaaeg!" Just siis helises tunnikell. Lapsed tormasid klassist välja. Koduteel kuulsid nad tihast, kes laulis: "Kleidi saba, kleidi saba, kleidi saba." Puuoksal nägi Madis palju linde, kes laulsid. Äkki tuli vares ja ütles: "Uudis, homme on naljapäev."
Nell