Püüdsime luuletada, mõned reeglid olid meile ette antud. Sõnad tuul, luule, plaks, laks, maja, kaja, mis tuli sättida küsimuste kellesse?, millesse?, kelleta?, milleta?, kellega?, millega? järgi.
Ja välja tuli meil vat nii.
Segaluuletus
Kaja läheb tuuleta,
ta ei saa minna luuleta.
Laine on koos plaksuga,
mõnikord ka laksuga.
Ma jooksin majasse,
seal sukeldusin sajastesse.
Johann
Jõulud
Näärivana tuli tuulega
ning läks ära luulega.
Nüüd laulud pähe plaksuga
ja kingitused lahti laksuga.
Nüüd käib näärivana majast majasse
ja metsa kohal kajab „Ohoo“ kajasse.
Tiia
Sõit merel
Ma sõidan merel tuuleta
ja ma olen luuleta.
Ma teen kõike plaksuga
ja sõidan merel laksuga.
Sõidan oma majasse
ja laev sõidab kajasse.
Martin
Ei mina saa lennata tuuleta,
sest tuul ei luuleta.
Töötan aina plaksuga
ja lõpetan ma laksuga.
Jooksen kiirelt majasse
ja mäed hõiguvad kajasse.
Norman
Talvine õhtu
Jäine meri on külm ja tuuleta,
ei saa seal olla Luuleta.
Jäine jää läheb katki laksuga,
ikka hakkab töö plaksuga.
Kiiresti jookseme külmaga majasse,
hõigun ja hõigun kõvasti kajasse.
Iris
Päkapiku elu
Päkapikk kõnnib tuuleta,
laps ei kirjuta kirju luuleta.
Alustab tööd ta plaksuga,
lõpetab töö ta laksuga.
Hõikab ta kajasse
ja poeb sooja majasse.
Nell
Inimene
Inimeseta pole maja
ja tegijata pole kaja.
Löö kinni uks nüüd plaksuga,
et sulguks korraliku laksuga.
Ära paiska oma sõnu tuultesse,
vaid pane need hoopis luulesse.
Mai
Laks ja luule
Tuuleta on paha
ja luuleta on ka.
Laksuga laps ei kasva
ja plaksuga ei kuula ka.
Majasse laps läheb lauluga,
kajasse jääb helisema tema hääl.
Johanna
Päkapiku tee
Päkapikk sõidab ilma majata,
ta rändab ilma kajata,
ta rändab pool päeva tuulega.
Ja jõuluvana laksuga
rändab ainult plaksusse
ja ka luulesse.
Nora
Luuletus
Läbi ma ei saa tuuleta.
Kooli ei lähe ma luuleta.
Tööd ma alustan plaksuga
ja lõpetan laksuga.
Õhtul poen ma majasse
ja lähen kõnnin kajasse.
Lisann
Luule
Tuuleta ei kaja majas.
Luuleta ei ole ilu.
Plaksuga sa kuuled kaja.
Rõõmuga siis täitub maja.
Päikesesse vaatab laps,
kevadesse kaob talv – laks!
Annabel
1 ja 2 – tehtud plaks
Tuul puhub kõrvast läbi.
Läbi luule käbi.
Plaksu tegin tee peal,
laksu panin vee peal.
Koolimajja jooksin ma,
Kaja ootas mõnuga.
Georg
Päev
Hommikul tõusen tuuleta.
Päev möödub luuleta.
Hommikul annan ma väikse laksu,
õhtul löön aga suure plaksu.
Iga päev on maja soe,
sõber Kaja koolimäel.
Margaret
Segapudipadi
Kui lohe lendab tuuleta,
siis kirjanik ei luuleta.
Lohe lendab õhku plaksuga
ja maandub suure laksuga.
Ma läksin majasse,
et mitte surra kajasse.
Karl Oskar
Päkapikk
Päkapikk kõnnib tuuleta,
laps ei kirjuta kirja luuleta.
Lapsed muutuvad heaks plaksuga,
halvad lõpetavad jõulud laksuga.
Laps jookseb kiiruga majasse,
päkapiku hääl kostab Kajasse.
Robert
Päev
Hommikul tõusen tuuleta.
Päev möödub luuleta.
Hommik möödub suure laksuga,
õhtul aga vaikse plaksuga.
Igal õhtul astun kajasse
sõber Kaja koolimajasse
Margaret
Mina
Kui päev on luuleta,
siis öö on tuuleta.
Mul uni tuleb laksuga,
siis ärkan üles plaksuga.
Mul sõber jookseb majasse,
siis sammud lähevad kajasse.
Fredy
Plaksuga ja laksuga
Ei saa ma läbi luuleta,
ei saa ma läbi tuuleta.
Ma majja lähen plaksuga
ja tulen sealt laksuga.
Kajasse nüüd astun ma
ja sealt tulen plaksuga.
Hede
