Lai lumesadu, lume alla mattunud rehielamud, teerajad kõrgete hangede keskel - just selline vaatepilt avanes meile, kui sisenesime naabrite väravast ja astusime Vabaõhumuuseumisse. Nagu ennemuiste, nii 100 aastat tagasi, vanavanaemad meile nõnda pajatanud. Ja ees ootasidki meid naiste ja meeste talvised talutööd. Meie noored mehed astusid kohe õue, lumehangesid ja külma trotsides tuli puud kütteks saagida ja raiuda, hobustele hein ette kanda, selleks heinapallid reele sikutada ja ise nende otsa hüpata. Oli see vast vahva sõit! Noored perenaised aga jäid tuppa, kus käed-jalad olid toimetamist täis. Ees ootasid villa- ja linatööd. Kuidas villast lõng valmis saada, vihtudesse sättida ja kerra kerida, milliseid vahendeid selleks kasutada? Proovisime ka kangastelgedel kaltsuvaibale triipe lisada. Tuletasime meelde linatööd: lõugutamine, ropsimine, harjamine. Selleks ajaks jõudsid noorhärrad tagasi tuppa, kes kohe käed külge lõid. Aeg lendas kiiresti! Ja juba me oma koolimaja poole silkasimegi.
