Koos 1. c-ga

Mõnikord on nii, et koolipäeva tuleb ootamatuid juhtumisi. Nii juhtus meil eile, kolmapäeval, kui peale teater Lepatriinu etendust aitasime väiksematel koolikaaslastel viimased 15 minutit koolipäevast veeta. Jutustasime ühele väiksele sõbrale 1.c klassist ühe loo ja uurisime, kuidas neil kooli on läinud. Pärast saatsime nad käest kinni hoides oma klassi, nii hea on suurema sõbraga ju minna, väiksemaga ka. Kuidas siis muidu ikka märgata?! Olite armsad ja tublid, suurte sõprade väärilised.