Hede, Annabel, Paul ja Karl Oskar (kujundus Tiia ja Georg)

JUKU KOOLITEE

Mina, Juku, olen kaheksa aastat vana ja käin teises klassis. Kui ma koolist koju lähen, jälitavad mind kaks poissi, kelle nimed on Mart ja Värt. Ühel korral astusid nad mu teele ette ja küsisid, kas mul on vett, mida juua. Mul polnud vett. Poisid ütlesid, et kui ma neile juua ei anna, siis annavad mulle peksa.

Kallis Juku,

kui teada saime, et Sul on selline mure, siis jälitasime neid poisse. Rääkisime nendega ja ütlesime neile, et mingu koju ja joogu nii palju kraanivett, kui tahavad. Kui need pahad poisid Sulle jälle tee peale ette astuvad, siis anna neile ükskõik mida ja jookse kiiresti minema. Järgmine kord tule koos ema ja isaga koju. Loodame, et nad enam Sinu tee peale ei astu.

Parimate soovidega

Lisann ja Martin

Meil oli väga suur joogijanu ja meie kodu oli väga kaugel. Meie kurka kuivas, me mõtlesime, et oleme kõvad mehed, kes jõuavad kolki anda. Üks poiss läks mööda, kes paistis nõrk olevat. Meie küsisime juua. Poiss ütles, et ta nimi on Juku, õige nimi on Juhan ja et tal pole juu ja et ta läheb koju ja tal on kiire. Me mõtlesime, et jälitame seda poissi. Me jõudsime tema maja ette, me vaatasime tema toa aknast sisse. No seda te ei usu, mida me nägime - see poiss tõstis kahetonnist rauda!

Kallid sõbrad,

ärge arvake, et te olete alati kõige paremad. Jätke see kiusamine järele! Nii tekitate te endale ainult kurja. Proovige märgata abivajajaid ning aidake neid. Nii tekitate endale ainult head.

Loodame, et võtate meid kuulda,

Tiia ja Johann