Täna käisime loomaaias ning vaatasime erinevaid loomi.
Kõigepealt nägime neitsikurgi, neid oli kaks, üks oli uudishimulik, teine aga mitte. Valgekurg tegi huvitavaid häälitsusi - ei tea mis see tähendas? Tal oli metallist võru ümber jala.
Siis läksime kohta, kus oli palju kitsi. Kõik olid pikali ja võtsid päikest, üks kits loivas väiksel sammul varju. Nende kitsede nimi oli Tagakaspia uriaal.
Järgmisena nägime Kreeta habekitsesid, neil olid armsad sarvekesed ning nad vaatasid mulle otsa. Nägime ka teisi kitsi, kellel olid habemed.
Hüljeste puuri puhastati, hülged olid aga samal ajal ikka sees, aga ilma veeta. Hülged püüdsid väikesest kallakust üles ronida, aga nad libisesid ikka ja jälle alla.
Lõpuks nägime ahve, kes mugisid õunu ning kellel olid punased pepud. Ühe ema süles nosis õuna ahvipoeg, kes oli hästi armas.
Lõvi aga vaatas üksisilmi inimesi. Ta oli ilusa lakaga emalõvi. Siis tõttasime krokodillide juurde, aga ei saanud neid näha, kuna troopikamaja oli suletud.
Edasi minnes nägime ringi tiirutavat jääkaru. Ei tea, miks ta kogu aeg tiirutab? Järgmises puuris nägime veel suuremat jääkaru urrrrrr! Siis aga magavat ning koheva kasukaga hüääni. Pärast nägime leopardi, kes vaatas oma troonilt kõike pealt ja tiiger oli seal samuti. Korraga jäi tiiger liikumatult paigale ning vaatas kõrval olevas puuris leopardiga tõtt.
Edasi silmasime väikeseid kängurusid, kes tuletasid mulle meelde Muhus elavat kängurut nimega Gunnar. Lõpuks hüppasin õhku, sest nägin armsat elevanti, kes liputas rõõmsalt saba ja sõi oma pika londi abil puuoksa.
Järgmisena nägime imelikke linde, nendest osad kõndisid imelikult, teised aga puristasid oma suud. Siis silmasime hoopis ujuvaid linde - kõigepealt imetlesime pelikani, siis naersime partide üle kes hüüdsid ooo! Lõpuks silmasime luiki ja siis kuningfaasaneid. Mina ei olnud teist sellise pika sabaga lindu enne näinud. 
Enne lahkumist käisime kaamleid kaemas, kellest üks jõllitas teisi ning vaatas otsa kahele naisele, kes teda joonistasid - ju ta siis poseeris. Üks teine kaamel seisis ka täiesti paigal, ma arvan, et tema poseeris ka. Küll need kaamlid ikka poseerivad. Siia lõppeski meie loomaaia retk.
Nora
Lõvi aga vaatas üksisilmi inimesi. Ta oli ilusa lakaga emalõvi. Siis tõttasime krokodillide juurde, aga ei saanud neid näha, kuna troopikamaja oli suletud.
Edasi minnes nägime ringi tiirutavat jääkaru. Ei tea, miks ta kogu aeg tiirutab? Järgmises puuris nägime veel suuremat jääkaru urrrrrr! Siis aga magavat ning koheva kasukaga hüääni. Pärast nägime leopardi, kes vaatas oma troonilt kõike pealt ja tiiger oli seal samuti. Korraga jäi tiiger liikumatult paigale ning vaatas kõrval olevas puuris leopardiga tõtt.
Edasi silmasime väikeseid kängurusid, kes tuletasid mulle meelde Muhus elavat kängurut nimega Gunnar. Lõpuks hüppasin õhku, sest nägin armsat elevanti, kes liputas rõõmsalt saba ja sõi oma pika londi abil puuoksa.
Järgmisena nägime imelikke linde, nendest osad kõndisid imelikult, teised aga puristasid oma suud. Siis silmasime hoopis ujuvaid linde - kõigepealt imetlesime pelikani, siis naersime partide üle kes hüüdsid ooo! Lõpuks silmasime luiki ja siis kuningfaasaneid. Mina ei olnud teist sellise pika sabaga lindu enne näinud. 
Enne lahkumist käisime kaamleid kaemas, kellest üks jõllitas teisi ning vaatas otsa kahele naisele, kes teda joonistasid - ju ta siis poseeris. Üks teine kaamel seisis ka täiesti paigal, ma arvan, et tema poseeris ka. Küll need kaamlid ikka poseerivad. Siia lõppeski meie loomaaia retk.Nora
