reede, 8. mai 2009

Oli see vast päev!

Teisipäeva hommikul kogunesime kell 9 Eesti Lastekirjanduse Keskusesse. Meid ootas ees kohtumine Hispaania kuningannaga. Et teda väärikalt vastu võtta, tegime proovi. Olime selgeks õppinud ka mõned hispaaniakeelsed sõnad. Ja siis ootama. Kui olime end kohtadele sättinud, tungis elevus hinge. Ärevust suurendas veel ajakirjanike huvi meie vastu, et mis me siin teeme ja keda me ootame. No me teadsime küll. Ja siis ta tuligi ja palju rahvast veel koos kuningannaga. Meie tervitusesinemise ajal naeratas kuninganna mõnusalt, kui tundis ära hispaaniakeelsed sõnad ja lõpus hüüdi meile": "Braavo!" Uhke tunne oli! Kui kuninganna majaga tutvus, lugesime meie raamatuid, eks jäime ikka ka külalise vaatevälja, kes tundis huvi, mida me loeme ja tänas meid. Varsti oligi aeg kuningannale adios öelda ja must auto vuriseski minema. Meie arvasime veel, et kuigi kuningannal krooni ei olnud, oli ta ilus ja kuulas meid hästi.
Meie päev ei olnud veel sellega sugugi lõppenud. Meid ootas Riigikogu. Jalutsukäigul läbi vanalinna kohtusime aga veel kord kuningapaari ja meie presidendipaari autodega, saime tee ääres lehvitada ja teenisime ka vastulehvituse ja naeratuse.
Vudinal Toompea mäest üles ja olimegi Riigikogu ees. Kõigepealt oli ekskursioon, kus saime teada lossi ajaloost, nägime Eesti kõige suuremat vaipa, Toompea lossikompleksi maketti ja kingitusi Riigikogule. Uudistasime ajakirjanike saali, kus rahvasaadikuid ukse taga peale otsuste vastu võtmist oodatakse. Selles ruumis on huvitav kajaefekt: kui ühes nurgas sosistad, kuuled seda lugu ka vastasnurgas.Ei seal salajuttu puhuda saa. Riigikogu saalile saime ajakirjanike rõdult ka pilgu peale heita ja küsimusi jätkus meil giidile küllaga.
Lõpuks ootas meid aga Katariina isa Jaanus, kes meid külla kutsus. Vestlesime temaga ühes nõupidamisruumis ja isa Jaanus kostitas meid kringli ning mahlaga. Meie kinkisime Riigikogule ja Kata isale väikestest piltidest kokku pandud pildi, mille teemaks Riigikogu 90. juubel. Aitäh, Kata isa, meid külla kutsumast.
Üks retk aga ootas meid veel ees: Pika Hermani torni vallutamine. Oli põnev ronimine ja tipus oli ikka uhke seista küll. Koolimaja nägime ka ära.
Õhtul ootas veel näiteka seltskonda ees esikas.
Oli see vast päev!