Kallis päevik!
Mul on olnud kiire laupäev. Hommikul kell 12 algas mul trenn, aga jäin hiljaks ja sellepärast polnud isu trenni minna. Ja kui autos avastasin, et kindad kodus, oli täielik tragöödia. Trenn oli väsitav ja jääl oli meid nii palju, et jäin teistele ette. Pärast trenni kiirustasin Raekoja platsile esinema. Kuid autos nägin, et jäi padi koju, olin kurb ja mõtlesin, et täna mul küll ei vea. Aga mu ema ütles, et vaata autos ringi, äkki on kuskil padi. Ja ohhoo, mu padi oli eilsest proovist autosse jäänud. Olin üliõnnelik ja nüüd tundus ,et ega see päev mind alt vea, nagu alguses tundus. Olin esinemise pärast veidi närvis. Alguses esinedes ma ei julgenud väga publikusse vaadata, kuid
lõpuks vaatasin publikusse ja sain aru, et see polnudki õudne. Pärast esinemist läksime peredega Reval kohvikusse sööma. Toit oli hea, eriti magustoit. Istusin ühes lauas Lisanni, Irise ja Noraga. Meil oli naljakas ja vahva. Lisann sai teada, et tal on jailbreak. Ma ei olnud kunagi Lisanni nii õnnelikuna näinud. Pärast sööminguid läksin koos ema, Emma ja Toomiga kesklinna autot otsima. Käisime ühes kristallipoes, kus mu väike vend Toom kõike osta tahtis, isegi vene kirikuga magnetit. Tee peal kohtasime ka Pillet. Sõitsime veidi trolliga ja leidsime auto, mille oli mu isa osavalt ära peitnud. Olin täitsa külmetunud. Läksime poodi ka veel, aga otsustasin jääda autosse, kuna olin väsinud. Sõitsime koju ja ma läksin kohe magama, kuna kell oli palju ja pikk päev selja taga. Selline oli mu laupäev.
Mai
