Tsauka päevakas,
ilusat und ja palju laisklemist!
Terve nädalalõpp ees!
Nädalalõpp=laisklemine, vaba aeg, oma kellaaeg ja palju filmi!
Igatahes oli täna viimast korda kool nädalas. Päev algas kehalisega, mis ei tohiks olla hommikul, ma ju veel magan! Kehalise tunnis oli pallimäng (täitsa normaalne), mis kestis poolteist tundi. Päris pikk. Ja pool tundi, mis üle jäi, hüppasime me hüppenööridega. See tund pidi vastama ristipidi hüpenööriga hindele, see oli jube. Ma ei oska seda. Ma harjutasin, kuid ikka fail. Õnneks andis kehkaõps armu ja lubas järgmisel tunnil vastata. Nüüd siis pean nädalavahetusel harjutama. Aga liigume edasi, pärast kehkat oli prantsa, mis oli õudselt tore nagu alati. Laulmine, lugemine, mängud ja uued sõnad. Prantsuse keel on nii ilus ja huvitav. See vist ongi mu lemmiktund koos origamitunniga. Prantsa lõppes lauluga nagu tavaliselt. Ja algas sööklajooks. Kõik tahtsid ruttu söögi kätte saada. Kui söögivahetund oli möödunud, kutsus Kaja meid aulasse ajalugu õppima. Me õppisime linna reegleid ja töid keskajal. Samuti ka hooneid Tallinnas. Me moodustasime rühmad ja iga rühm pidi tegema näidendit ilma sõnadeta, kuidas saadi keskajal meistriks. Minu rühmal tuli nii sisukas näidend, et õpetaja kirjutas ekooli "Õpetaja märkas:Annabel, sinu rühm esitas täna ajaloos põhjaliku ja detailse etteaste! Tublid!-Kaja Komissarov,09.12.2011 14:28". Pärast kahte pikka tundi ajaloo uurimist algas viimane tund matemaatika.
Matas oli mõnus Känguru nuputamine rühmades. Minu rühm oli viimasel kohal, kuid ikka edasi, Duracelli jänkud. Mina, Lily ja Gete saime kiiresti valmis,, mida ma poleks isegi aimanud. Aga uut lehte me ei saanud alustada kuna õpsil polnud seda. Nii et me kontrollisime igaks juhuks üle meie vastused. Tund läks üliruttu ja käis koolikell. Ma panin jope selga ja läksin õue, kus oli lumetorm, mis pani lootma, et tulevad lumised jõulud.
Ilusat jõuluootust, mu kallis päevik!
Annabel
