Järjekordne neljapäev. Kuid alustaks tänast „kultuurset“ päeva ikka hommikust. Ärkan segastel asjaoludel. Need segased asjaolud on mu ema, kes mu igal hommikul üles ajab. Niisiis söön ja sõidan kooli. Koolis meenub, et esimene on mata. Ma ei ütleks, et mata midagi rasket oleks… Ühesõnaga meil on kontrolltöö L. Kuid kui ma näen kontade raamatut, otsustan, et see on liigagi lihtne (kuid ma ei tea ja ei tahagi teada oma hinnet, mis ma sain). „Kultuurse päeva“ esimene kultuurne osa Kunst. Kunst on see, kui paned oma hinge paberile. Kahjuks seda ma ei oska. Muusika, kõnnin 3-ndalt korruselt teisele, seal sisenen H-korpusesse nö „papist“ korpusesse. Kõnnin esimesele ja seal toimubki muusika. Muusikas räägime koori liikidest. Viimastel minutitel on ärevus suur (algab söögivahetund), kell heliseb torman sööma. Huhh, jõuan normaalsesse kohta järjekorras. Söök. Lähme enne inka tundi raamatukokku . Hakkan [Digi] ajakirja vaatama. Kuid kell tiksub ja pean inkasse minema. Inkas tutvustame kodutöid ja vaatame filmi. Peale inkat tuleb mulle meelde ajalugu. Me oleme lahedas kohas. Kui ajaloo esimene tund läbi saab, lähen kultuuriminutitele. Kultuuriminutitel esinevad mõned meie klassist. Seejärel teine ajalootund. Kui koju jõuan, söön ja hakkan õppima. Niisiis, nüüd lõpetan ametlikult oma päeviku kirjutamise, täpselt kell 16:10.
Näeme, nüüd aga läeme
Robert Saun
