Hei päevik!
Tead sa, mis mul teisipäeval oli?!
Oli niimoodi, et ma hakkasin hambaid hommikul pesema, et kooli minna. Järsku läks mul süda pahaks ja ma pidin koju jääma, et äkki mul on viirus. Ma nii kartsin, et ma ei saagi teha saksa keele testi ja ei saagi programmeerida roboteid. Ma vaatasin päeval telekat, tegin meie kiisust filme ja lugesin. Päev oli mul tore, kui välja arvata tunne, et nüüd ma ei saagi programmeerida robotit ega teha salsa tööd.
Õhtul oli mul parem ja ma sain minna robootikasse (roboti ringi roboteid programmeerima), ma olin nii õnnelik, et saan minna programmeerima, kuid seal mul hakkas siiski natukene paha, olin selle aja ära ja siis läksin koju. Kodus olin mõnda aega üleval ja läksin siis magama.
Hea, et päev lõppes siiski hästi, lõpp hea, kõik hea.
Aga nüüd ma õpin edasi.
Näeme!
Karl
